Puuete vormistamise teema on Eesti perearstide seas olnud pikka aega punaseks lipuks, millega härga härjavõitluses õrritatakse. Põhjuseks see, et töö on ajamahukas: terviseseisundi kirjelduse tegemine vajab vastuvõtuvälist aega, patsiendi haiguskulu põhjalikku analüüsimist ning kirjapanekut, kusjuures oluline on hinnata tegelikult mitte meditsiinilist, vaid sotsiaalset hakkamasaamist (seega tegemist ei ole arsti, vaid sotsiaaltöötaja tööga). Ja lisaks – see töö ja aeg on arstile tasustamata.
Puuete vormistamise hulk Eestis on pidevalt kasvanud, eriti masu ajal, kus puude vormistamine tagas inimesele tervisekindlustuse ning mingisugusegi sissetuleku – nii on töötus ning puude ja töövõimekaotuse protsendi määramise hulgad omavahel kenasti seoses, tegemist on nn libapuuetega. Lisaks kõigele muule ei taga praegune puuete süsteem tõelisele abivajajale seda abi, mida ta tegelikult vajab, ning on riiklikult kallis ja ebaotstarbekas. Seega ei rahulda süsteem ei riiki (kallis), ei abivajajaid (abi nigel), ei arste ega ekspertiisi tegijaid (töömahukas ja tasustamata). Keda see siis rahuldab? Ja miks on sellest hoolimata süsteemi muutmine nii keerukas?
Olles selle temaatikaga tegeleva töögrupi liige (Eesti Perearstide Seltsi esindajana) viimased kolm aastat, püüdsin teemast kokkuvõtlikku ülevaadet tehes läbi käia erinevad etapid ja koosolekuprotokollid, mis Eesti Perearstide Seltsi osalusel on toimunud. Lõpetuseks tundsin, et olen jõudnud absurdimaailma, kus kass kaob, aga naeratus jääb. Allpool toon lühendatult ära läbirääkimiste kirjeldused, seda peamiselt selleks, et mu kolleegid – arstid – näeksid, et tõepoolest on püütud süsteemis midagi muuta. Aga välja tuleb nagu tavaliselt.

Noppeid „puuete kronoloogiast“
2008 sügisel tuli Eesti Perearstide Selts Sotsiaalministeeriumis (SoM) välja ettepanekutega uuesti puuete süsteemi temaatikat käsitleda. Ettepanekute sisu tookord oli järgmine: muuta andmevahetus vormistamisel digitaalseks, kaotada keskmine puue (kuna praeguseks on sellest välja kujunenud nn pensionilisa, mida on võimalik saada pea igal mingitki terviseprobleemi omaval vanemal inimesel), kehtestada tasu vormistamisel vajaliku arstitöö eest, pikendada dokumentide liikumise aega (10-lt päevalt 30-le).
Koosolekul, kus ühise laua taga istusid Sotsiaalkindlustusameti (SKA), perearstide ja SoM-i esindajad räägiti meile, et:

1. SoM-i esindajad tegelevad sellega, et SKA ekspertarst saaks ligipääsu patsiendi andmetele Digiloos. Vastavat taotlust pole nad aga veel esitanud. Võimalik, et siis hakkab ekspertiisi tegema ainult ekspertarst. Võib-olla peab perearst eelnevalt välja sorteerima nt olulised diagnoosid vmt.
2. SKA alustab läbirääkimisi, et umbes 2010. a muutuks pensionäride puudetaotlemise süsteem – seda hakkaks vormistama KOV-i sotsiaaltöötaja. KOV-id hetkel veel asjast huvitatud pole.

21.01.2009 SoM-is
Hakkame tegelema nii määruste kui ka terviseseisundi hindamise vormi muutmisega. Arsti töö rahastamine – soodne hoiak ministeeriumi poolt, kuid... räägime juba täpsemalt millalgi hiljem. Terviseseisundi kirjelduse täitmine on töömahukas ja peaks olema eraldi tasustatud – terviseseisundi kirjelduse täitmise aeg (10 päeva) on liiga lühike. Puude maksimaalne kestus võiks olla pikem kui kolm aastat (sellega nõustusid ka ekspertarstid).

25.02.2009 SKA-s
Jälle juttu TSK vormist. Perearstid tegid ettepanku saata nõuded edaspidi krüpteeritult arsti e-posti aadressile. Veelkord on jutuks, et 10 päeva on liiga lühike aeg terviseseisundi kirjelduse tegemiseks ja SKA-sse edastamiseks.
SoM-i poolt väljendatakse, et perearstide tasustamise probleemi kaalutakse, kuid enne on vaja arvutusi teha (mille eest ja kui palju maksta) ning tasustamine on seotud seaduse muudatusega.

24.03.2009 SoM-is
Kokkusaamise alustuseks. SoM: raha täitmise eest arstile maksmiseks ei ole.
AEK korduvekspertiiside tähtajad: tööealistel kuni viis aastat, lastel kuni kolm aastat. Pensionäride osas jäi selge strateegia mulle arusaamatuks. Meie ettepanek keskmist puuet mitte määrata hinnati väga huvitavaks ja esmakordseks, juttu oli teenustest läbi KOV-i ja pensionäridele puuete mitteandmisest üldse – lühidalt, siin selgust ei ole.
Raviarsti poolt TSK täitmiseks praegu kehtiva 10 päeva asemel 15 päeva, sellega nõustusime.

10.02.2010 SoM-is
EPS-i ettepanekud:

1. Filtri rakendamine (WHO – DAS2 näitel).
2. Digitaalne protsess läbi STAR-i.
3. C-tõend, automaatne, kui andmed süsteemis puudulikud, siis arstile.
4. TVL pikendamise lihtsustamine (teema samuti korduvana üleval).

Lepiti kokku, et SKA ja SoM arutlevad filtri üle.
Taastusraviarstid, EPS ja e-Tervise SA kohtuvad märtsi alguses, et kaardistada andmed, mida on vaja taastusravis rehabilitatsiooni plaani koostamiseks, seejärel on võimalik erinevates infosüsteemides andmed ära kirjeldada ja omavahel siduda.

24.03.2010 SoM-is laiemas ringis kohtumisel olid kõik osapooled nõus, et praegune süsteem on töömahukas ja ebaotstarbekas.
Otsustati, et Filter on vajalik. SoM võtab siinkohal arutluseks aja maha ja tegeleb Filtri võimalustega puuete ja TVK protsendi määramise kontekstis.
Tervise infosüsteemi kaudu puude ja töövõimekaotuse aspektist info vahetamine sobis kõikidele osapooltele, vajab vaid andmetele ligipääsu SKA ekspertarstidele.

12.05.2010 Som

1. Filtrit (arvutisüseem) ei saa rakendada, sest põhimõtteliselt on isikul võimalik Filtri mitteläbimisel teha korduvalt uusi taotlusi.
2. Perearstide töökoormust saab vähendada, kui arvutisüsteemid suhtleksid selliselt, et andmed võetakse Tervise Infosüsteemist automaatselt ja perearst ei peaks üldse süsteemi sekkuma.

08.12.2010
Kõik on nõus, et andmeid võib võtta tervise infosüsteemist.
Otsus: 2011 tehakse prototüüp, kuidas ja milliseid andmeid ekspertarstid Tervise Infosüsteemist kätte saavad. Siis saaks 2012 hakata teistmoodi tööle.

03.06.2011
Käime läbi praeguse arsti poolt täidetava terviseseisundi kirjelduse punktid, et leida, mis Tervise Infosüsteemis olemas ja mida mitte. Osapooled leiavad, et kõik vajalik on Tervise Infosüsteemist ekspertiisiks kättesaadav (kui IT poolselt oleks võimalik näha ka patsiendi objektiivset leidu ja laborinäitajaid, need plaanis valmis saada 2011. aasta jooksul).
Esitakse ajakava edasise suhtes. 2011 jääb ettevalmistusteks, 2012 tehakse IT-arendused ja reaalne töö muutub alates 2013. Väljendame perearstide poolt, et meid see ajakava ei rahulda, sest niigi on kulunud aega ja n-ö tagumiktunde (vt eespoolt kronoloogiat) juba liiga palju. Meie hääl jääb hüüdjaks kõrbes.