05.06.2011  (Originaalitekst... )

Eesti Perearstide Selts (EPS) teatas sotsiaalministeeriumile, et perearstid loobuvad alates 1. augustist puuete ja töövõimetuse kaotuse protsendi määramisest. Perearstide seltsi juht prof Ruth Kalda selgitab Med24-le otsuse tagamaid.

Mida puuete ja töövõimekaotuse protsendi määramine perearsti jaoks täna tähendab, milline see protsess on?

Täna on protsess selline, et kui patsient leiab, et tal on tervisega seonduvalt tekkinud teatud kõrvalekalded või probleemid, mis takistavad tal igapäevaeluga toimetulekut või tööl hakkamasaamist, siis esitab ta avalduse pensioniametile puude või töövõimekaotuse või mõlema määramiseks. Perearstile esitatakse seejärel sotsiaalkindlustusameti poolt järelpärimine patsiendi terviseseisundi kirjelduse kohta, mis tuleb vastaval vormil esitada 15 päeva jooksul.
Perearst peab kirjeldama patsiendi kaebused, tema haigusloo lühidalt epikriisina, olemasolevate haiguste diagnoosid, ravimid, mida patsient kasutab ning hindama ka ravimite toimet haiguse kulule. Lisaks tuleb esitada organsüsteemide kaupa kirjeldused selle kohta, milline on nende funktsioneerimine, näiteks hinnata liigeste funktsioneerimist, südame-veresoonkonna ja hingamisteede seisundit jne.
Lisaks tuleb veel kokku panna väljavõtted teiste eriala arstide konsultatsioonidest, tehtud uuringutest ja haigla väljavõtted. Ühtekokku võtab see aega, sõltuvalt muidugi patsiendi probleemidest, 30-45 minutit. Tavaliselt aga tuleb nädala jooksul täita vähemalt 3-4 tervisekirjelduse vormi, vahel rohkem, sest lisaks esmastele taotlustele tuleb juba olemasolevaid üle vaadata ettenähtud aja jooksul. Perearstid on ise hinnanud, et antud tegevus moodustab kuni 10% töökoormusest, mõnel pool isegi oluliselt rohkem.

Kui perearst on terviseseisundi kirjelduse sotsiaalkindlustusametile edastanud, siis hakkavad sellega tegelema ekspertarstid, kes nii patsiendi avalduses sisalduvad andmed kui ka perearsti poolt edastatud andmed kõik ühte andmebaasi sisestab ning selle alusel moodustub lõpp-otsus. Otsuse moodustumise aluseks on keerukas programm ja lõpp-otsus, vastupidiselt üldlevinud arvamusele, ei ole perearsti mõjutada.

Perearstid on välja toonud, et puuete ja töövõimekaotuse protsendi määramiseks vajalik terviseseisundi kirjeldus on arstile tasustamata ning sotsiaalse toimetuleku hindamine ei ole arstlik töö. Kas arstid oleksid nõus puude/ töövõimetuse määramisega teatud tingimustel, kui see oleks tasustatud?

Eesti Perearstide Selts on alates 2002. aastast juhtinud nii ministeeriumi kui ka õiguskantsleri tähelepanu sellele, et kuna antud protsess on väga aja -ja töömahukas  siis peaks sellekohane tegevus olema kindlasti ka hüvitatud. 2003. aastal vastas meie järelpärimisele tollane õiguskantsler, et perearsti tööjuhendist ei ilmne, et perearst kohustuks osalema puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamisemenetluses. Seega oli meie õlule pandud meid arvestamata oluline lisategevus ja seda täiesti tasustamata.  
Praegusel kujul ebaotstarbekaks ja kulukaks on töövõimekaotuse ja puude määramise süsteemi hinnanud ka Riigikontroll oma 2010.aasta auditis. Ja kuigi puude määramise aluseks on inimese toimetulek igapäevaeluga, mis sageli on pigem sotsiaalne, siis pahatihti nõutakse otsuse tegemiseks perearstilt ka mitmete uuringute ja analüüside teostamist, milleks tuleb aga ressursse leida juba ravirahadest. See on aga ravikindlustusrahade mittesihipärane kasutamine ja seda tingimustes, kus raha niigi napib.
Võrreldes 2002. aastaga on nende isikute arv, kes taotlevad puuet, tõusnud märkimisväärselt ning sellest johtuvalt ka perearstide töökoormus. Ja kuigi jätkuvalt teeme seda tasuta, ei ole täna enam perearstide seas valmisolekut teha seda tööd ka lisatasu eest. Niivõrd kannatab lisategevuse tõttu juba meie igapäevane töö.  Lisaks on sellise tegevusega seatud perearst konfrontatsiooni nii oma patsiendi kui ka riigiga. Patsiendid soovivad loomulikult saada võimalikult raskemat puuet ja seeläbi rohkem lisaraha, riik aga on perearste juba nimetanud „puuete tootjateks“. Meile ei ole seda vaja!

Kelle taga seisavad vajalikud  muudatused – ministeeriumi, e-tervise või perearstide?

Kui vaadata kogu puuetega seotud asjaajamiste kronoloogiat, mis on ka perearstide seltsi kodulehel üleval (www.perearstiselts.ee, toim. ), siis võime tõdeda, et perearstid on järjepidevalt teemaga tegelenud juba 10 aastat. Meil on raske kokku lugeda neid töötunde, mida oleme kulutanud erinevates komisjonides, töögruppides ja koosolekutel osalemisele, dokumentatsioonide lugemisele, ettepanekute kirjutamisele, lahenduste väljatöötamisele panustamisele jne. 
Oleme tõepoolest püüdnud muuta kogu süsteemi oluliselt tõhusamaks ja arstisõbralikumaks. Tagantjärele kogu protsessi meenutades ja kirjapandut lugedes tekib tunne, et tegemist on  absurdikomöödiaga, kus kõikidel osalejatel on oma stsenaarium ja oma visioon sellest, kuidas lugu peab kulgema. Igal juhul ei ole tulemus olnud meid rahuldav. Hea tahte lepingus, mille kirjutasime perearstide seltsi juhatuse ja ministri poolt koos alla 2009.aasta detsembris, on ühe olulise punktina välja toodud puuete süsteemi kaasajastamine. Pidasime tol korral silmas E-tervise võimaluste igakülgset arendamist ja kasutamist nii, et terviseseisundi kirjeldused oleksid kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidele, kes siis nende andmete alusel saaksid ise vastavad otsused puude või töövõimekaotuse raskusastme osas teha. Tänaseks on meile öeldud, et selline lahendus võib teoks saada alles 2013. aastal. Leiame, et see on väga kauge tähtaaeg ja tehniliselt oleks hea tahte juures seda võimalik teostada juba 2012.aastal.

Puude / töövõimetuse toetus on majanduskriisi tingimustes paljudele ainus sissetulek. Kas on võimalik sellises olukorras terviseseisundi kirjelduste tegemine lõpetada? Milline oleks antud olukorras parim võimalik lahendus?

Me ei räägi täna ju patsientide terviseseisundi andmete edastamise keeldumisest.  Pigem soovime süsteemi muuta rohkem paindlikumaks ja teha see kahe etapi asemel üheetapiliseks. Teisisõnu öeldes, arvame et ekspertotsuse tegemiseks on täna vaja vaid patsiendi avaldust, kus ta kirjeldab oma vaevuseid,  igapäevaeluga ja tööalast toimetulekut, nii nagu tänagi. Taotluse kättesaamisel saavad ekspertarstid õiguse tutvuda patsiendi terviseandmetega E-tervise infosüsteemist, kuhu saadavad seaduse kohaselt patsiendi andmeid nii perearstid kui ka teised eriarstid. Seal olevate andmete olemasolu peaks olema piisav ekspertotsuse tegemiseks. Kui arstid patsiendi kohta käivaid terviseandmeid E-tervise infosüsteemi ei ole saatnud või ei saada, siis tuleb neil jätkata nii nagu vanasti, ehk esitada etteantud vormil tervisekirjeldus sotsiaalkindlustusametile.
Arvame, et kaotades ära vaheetapi, kus oodatakse tervisekirjeldusi perearstidelt, muutub puuete taotlemise süsteem kiiremaks, sest enam ei ole vajalik oodata 15 päeva, kuni andmed edastatakse. Tihtipeale, kui taotlusi oli palju, perearstid ka ei jõudnud ette nähtud 15 päevaga toime tulla. See aga tähendas ka patsientidele toimetulekutoetuse kättesaamise hilinemist. Nii et uuest süsteemist peaksid võitma kõik.

Mida tähendab see puude/ töövõimetuse taotleja jaoks, kui perearstid loobuvad terviseseisundi kirjelduse vormistamisest?

Nagu eelpool ütlesin, ei peaks tervisekirjelduse vormide mitte täitmine tähendama seda, et patsiendid jääksid puudest või töövõimekaotusest seeläbi ilma. Kõik patsiendiga seotud andmed on esitatud või esitatakse E-tervise infosüsteemi, kust ekspertarstid peaksid need kätte saama, selleks et vajalik ekspertotsus teha. Kui kõik läheb nii nagu plaanime, peaks süsteem muutuma patsiendi jaoks kiiremaks, perearstidelt kaob ära aga ajamahukas lisategevus.

Samal teemal:
Ivi Normet: kiire lahendus oleks ekspertarstide juurdepääs Tervise Infosüsteemile
Perearstid loobuvad puuete ja töövõimetuse kaotuse protsendi vormistamisest