02.08.2011a (Originaalitekst... )

„Kui pääseks ainult puuete vormistamisest,“ õhkavad perearstid. Kas kokkulepitud lahendus on see, mis motiveeriks pea viitsada perearsti kuu ajaga agaralt tervise infosüsteemi kasutama õppima? Või on seaduse muudatus vaid neile 77 arstile, kes on saatnud üle 100 dokumendi?

Reedel sotsiaalministeeriumist tulnud uudised andsid perearstidele lootust, et lõpeb kümmekond aastat kestnud saaga ja arstid pääsevad terviseseisundite kirjeldamisest, mis võetakse aluseks puuete ja töövõime kaotuse protsendi määramisel.

Lõpmatuna näiv vaidlus, miks arst peaks kulutama oma aega toimetuleku hindamiseks ja kas see on arsti töö, päädis kokkuleppega, et arstid edastavad info Tervise Infosüsteemi, kus see ekspertarstile kättesaadavaks muudetakse.

Perearstid on rahul ja tunnevad, et nende häält on kuulda võetud ja ettepanekutega arvestatud. Tundub ju absurd - miks peaks arst tegelema paberimajandusega, selle asemel et epikriis tervise infosüsteemi saata?

Ometi tundub, et kokkulepe võib paista jäämäe tipuna. Suvepuhkuselt naasev riigikogu peab perearstide tööd lihtsustava eelnõu muudatused esmalt vastu võtma, enne kui seadus järgmise aasta algusest jõustuda saab.

Perearstid peavad ka endasse vaatama - reaalselt on digilooga liidestunud 373 perearstiasutust. Neist 208 on saatnud alla kümne dokumendi. Vahest saavad seni passiivsed ja mitteliidestunud arstid nüüd indu juurde ja e-tervise kasutajaskond muutuks perearstide näol aktiivsemaks? Omaette kitsaskohaks võib saada sissekannete kvaliteet – perearstide endi auditid on näidanud, et näiteks haiguslugude puhul on sissekannete kvaliteet üsna kõikuv.

Kas piloteerimiseks mõeldud kuuga saab lahenduse kümme aastat räägitu?

Samal teemal:
Murranguline otsus: perearstid pääsevad puuete vormistamisest 
Ministeeriumi vastukäik: ettepanekud perearstidele puuete vormistamiseks