02.08.2011a (Originaalitekst... )

Medicumi perearstikeskuse õendusjuht Katrin Kippari sõnul püüeldakse selle poole, et pereõde saaks perearstiga paralleelselt iseseisvaid vastuvõtte teha, kuid sinna on veel maad minna.

“Pereõde tänapäevases mõistes on hoopis midagi muud kui kunagine polikliiniku õde, keda olime harjunud nägema ja keda teadsime rohkem arsti sekretäri kui iseseisva spetsialistina. Nüüdisaegses meditsiinis, kus esmatasandi tervishoius pööratakse suurt tähelepanu ennetustööle, kogukonna harimisele tervise hoidmisel ning tervisehädadega toimetulekuks, samuti oma tervise eest vastutuse võtmisele, on pereõel tähtis roll täita – kõike seda tuleb patsientidele/klientidele selgitada ja õpetada ning seejärel olla toetajaks ning nõuandjaks,” räägib Kippar.

”Pereõe töös on arenguruumi piisavalt. Alustades sellest, et õel peab olema oma vastuvõtuks aeg ja koht, kus segamatult ning süvenenult töötada. Seni kuni pereõde töötab ühes isikus registraatori, protseduuride õe, perearsti parema käe, koristaja, nõustaja ja pereõena – kahjuks on see nii paljudes kohtades –, ei tule pereõe iseseisvast vastuvõtust suurt midagi välja,” leiab Kippar.

Suureks probleemiks on õdede motivatsioon, koolist tulnud õed pole valmis hakkama tööle pereõena ja veel iseseisvalt, loetleb Kippar. Puudu jääb ka õdede oskusest olla aktiivne suhtleja.

Täisversiooni artiklist loe augustikuu ajakirjast ”Pereõde”.