09.08.2011a (Originaalitekst... )

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) sügiskonverentsil tutvustatakse 1. oktoobril uut hüpertensiooni ravijuhendit "Täiskasvanud hüpertooniahaige käsitlus esmatasandil", mis oleks eeskujuks ka teistele samalaadsetele.

EPS juhi Ruth Kalda sõnul valiti uue ravijuhendi teemaks erinevate osapoolte otsusena täiskasvanud hüpertooniahaige käsitlus esmatasandil. „Otsuse tegemisel lähtuti põhiliselt printsiibist, et juhis peaks puudutama paljusid patsiente, kellega tuleks tegeleda nii esmatasandil kui ka spetsialisti tasemel. Oluline oli valida ka valdkond, kus kasutatakse palju ravimeid ja diagnostikameetodeid, mis meditsiinis üha edasi arenev ja kus samal ajal näha, et igapäevapraktika arstide tasemel on väga erinev. Ühtlasi on hüpertooniatõbi ka seetõttu väga oluline haigus, et see on üks olulisemaid surma põhjuseid maailmas ja ka Eestis,“ põhjendab Kalda valikut.

„Juhendit koostades lähenesime informatsioonile teaduspõhiselt ja sügavuti. Me ei võtnud otse üle Euroopa või Ameerika erialaorganisatsioonide poolt koostatud juhendeid, vaid töötasime kogu kättesaadava teaduspõhise materjali ise uuesti üle,“ kirjeldab ta ravijuhendi eripära.

Seetõttu on vastvalminud Eesti ravijuhendis ka mõningaid uudseid ja erinevaid lähenemisi, võrreldes näiteks Euroopa viimase samateemalise juhendiga: „Üheks selliseks näiteks on vererõhu ööpäevase jälgimise kasutamine diagnoosi panemisel senise juhusliku vereõhu mõõtmise asemel. Töötades läbi teaduskirjandust leidsime, et üha rohkem on hakatud rääkima vererõhu hüperdiagnostikast, mida juhuslik vereõhu mõõtmine arstikabinetis võib põhjustada ja mida aitab vältida ööpäevaringne vereõhu profiili jälgimine,“ selgitab Kalda.

„Kuigi see viimane on oluliselt kallim diagnoosimeetod, on hilisem kokkuhoid, mida saavutatakse ravimite asjatut tarbimist vältides, siiski märgatav. Praegu puudub meil selles osas küll veel lõplik otsus, ootame detailsemat, Eesti-põhist majandusanalüüsi,“ lisab ta.

„Väga põhjalikult arutlesime ka selle üle, kas vanuritele peaks olema teistsugune ravi, missugune on tõenduspõhisus, millised on nende puhul vererõhu eesmärkväärtused, kui madalale üldse vererõhku langetada? Eraldi oleme käsitlenud diabeedi või neerukahjustusega patsienti – kuidas peaksime neid ravima?“ räägib Kalda juhendi koostamise protsessist.

Töötuba, kus neile küsimustele vastuse saab ning kus selgitatakse ravijuhendi „Täiskasvanud hüpertooniahaige käsitlus esmatasandil“ soovitusi lähemalt, toimub laupäeval, 1. oktoobril.

Traditsiooniline Perearstide Seltsi aastakonverents toimub tänavu 30. septembrist – 1. oktoobrini Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Konverents toimub tänavu koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Eesti Naistearstide Seltsiga. 

Vaata konverentsi kava siit.

Samal teemal:
Margus Viigimaa: näidisravijuhend võiks ka teistele riikidele eeskujuks olla
Ruth Kalda: näidisravijuhis viis uudsete seisukohtadeni