28.11.2011a

Perearstide seltsi algatus – asendusarstide registri loomine

Sotsiaalministeeriumi alustatud asendusarstide ja õdede otsimise kampaania on Anneli Talviku sõnul hiljaks jäänud ja ei too leevendust enam arstipuuduse kriisile Eestis. Kui arst ei taha enam üldse Eestis tööd teha, sest seda tööd ja seda ametit ei väärtustata, ei ole lühiajalisest asendajast enam abi”.

Kui arste ei väärtustata, jätkub nende äravool Eestist

Eesti perearstide seltsi liige Anneli Talvik on töötanud ka ise Soomes ning lapsepuhkusel olles mõtleb ta, kas hakata üldse veel Eesti meditsiinis tööle. „Küsimus ei ole selles, et perearstid töötavad Soomes. Küsimus on selles, miks nad Eestis ei tööta,“ ütleb Talvik, kelle sõnul teeb Eesti perearstide elu keeruliseks töö tervishoiu korraldamatus ja halb, isegi üleolev suhtumine nii riigi kui ka patsientide poolt.

Tema sõnul väärtustatakse perearste Soomes kõrgelt. Selleks, et arstil oleks mõnus tööd teha, aitab teda terve meeskond ja dokumenditööd vaja teha pole. Samas kui Eestis peab perearst paberitööd õhtuti koju kaasa vedama. „Palk on vaid meeldiv lisaboonus. Üksikud arstid lahkuvad vaid palga pärast,“ ütleb Talvik, kelle sõnul suudab perearst end Eesti teenistusegagi ära elatada, iseasi, kas on ikka väärikas, et riigikogulane saab arstist või õpetajast kordades rohkem palka..

Anneli Talvik teab, et paljud perearstid maksavad riigi eest oma praksisele peale just Soomest teenitud rahaga. Eestis on perearst üle koormatud, teeb oma tööd kiirelt ja seetõttu rabistades - teisiti lihtsalt ei jõuaks kõiki arstilesoovijaid ära mahutada. Patsient tahab suhelda, tahab inimlikku seletust ja juhendamist ning oma probleemidest pikalt rääkida.

Talvik on pettunud, et riik püüab arstide puuduse probleemi vähendada ja nendib, et arstitöö kvaliteet kannatab väga. Ta toob näitena olukorra, kus selleks, et nimistule haigekassaga lepingut saada, peab perearst kirja panema, kes asendab teda siis, kui ta ära on. „Oleme öelnud, et seda punkti ei ole võimalik täita,“ räägib Talvik ning lisab, et haigekassa ütleb, et perearstil tuleb midagi sinna lahtrisse kirjutada, asendaja leida, muidu lepingut vormistada ei saa. Nii panevadki perearstid end vastastikku asendamiseks kirja ja haigekassat ei huvita, milline on arstiabi kvaliteet või arsti töökoormus asendamise ajal. „Kui mina jään haigeks või olen ära, asendajat tegelikult ei ole,“ räägib Talvik ning seletab, et siis on kabineti uksel silt, et perearst on ära, kui on väike probleem, konsulteerige pereõega, suurema probleemi korral pöörduge naabervalla perearsti poole või kiirabisse.

Millist perearstiabi riik täna lubada saab?

Anneli Talvik on pettunud, et riik ei astu perearstide eest välja. „Liiga tihti kohtab suhtumist, et ma olen maksumaksja, pean saama,“ ütleb Talvik ning lisab, et perearstilt nõutakse näiteks kiiresti aega enda valitud eriarstile ja uuringuid ning kui neid ei saada, solvatakse perearsti. „Paljud perearstid mõtlevad, miks seda taluda, kui 200 kilomeetri kaugusel väärtustatakse perearste väga kõrgelt. Kui riik ütleks välja, et arstide ja õdede ressurss on piiratud, olgem mõistvamad ja väärtustagem arste, siis muutuks veidi ka suhtumine. Riik on paraku kogu vastutuse,sealhulgas enda tegematajätmiste eest, pannud perearstidele.“

Anneli Talviku täismahus kommentaar artikli juures "Kümnete perearstide töörütm: kaks nädalat Eestis, kaks nädalat ravitakse Soomes", Õhtuleht, 24.11.11.