12.12.2011a

EPSi juht Diana Ingerainen on mõlema projekti vedaja, idee muuta nii saatekirjade kui tõendite väljastamist sündis juba aastaid tagasi praktilisest vajadusest koostöös perearst Virge Ottisega, kes ka mõlemat projekti ette valmistas ja alguses vedas. "Perearst on võtmeisik nii eriarsti kui patsiendi jaoks. Seega on loomulik, et peame arstiabi korrastamisel ise aktiivsed olema. Näeme oma töö spetsiifika tõttu süsteemseid probleeme arstiabis, mille korrastamisel säästaksime arste mõttetust dokumentatsiooni täitmisest. Meil kõigil jääb nii enam aega põhitööle, milleks on tegelemine inimesega."

Juba paar aastat tagasi hakkasid toimuma ettevalmistused saatekirjade pilootprojektiks. Hea juhuse tahtel haakus perearstide ettepanekuga dr Sergei Nazarenko, kes PERHi poolt projekti algatajaks oli. Töörühma kutsus kokku Tõnis Allik, kes ka edaspidi on töörühma vedanud. Ega see lihtne ei ole, sest osapooli on palju: eriarstidest dr Pullisaar, dr Zirel, dr Elme, perearstidest lisaks Ingerainenile dr Martinson, dr Peterson, dr Rosenthal; SA E-tervisest Janek Metsallik, haigekassast dr Viilup, Medisoftist Jako Heinmets, sotsiaalministeeriumist Pille Kink ja lisaks veel PERHi IT-meeskond eesotsas Marko Kilgiga. Esimene ajalooline hetk oli sel kevadel, kui reaalselt valmis esimene saatekiri, Järveotsa perearstikeskusest PERHi kardioloogile. Septembris avanes võimalus kõigile Medisofti programmi kasutajatele osaleda saatekirjade pilootprojektis PERHiga. Alustati uroloogia ja kardioloogiaga, oktoobris lisandus pulmonoloogia. Lähitulevikus tahetakse lisada ka endokrinoloogia.

 

Diana Ingeraineni sõnul on protsess siiani kulgenud edukalt. Ilmnenud probleemid on peamiselt tehnilist laadi. Kahjuks ei ole perearstide tehniline valmidus täna veel see, mis peaks. Väga kurb on tõdeda, et paljud perearstid ei oska oma digitöölaua kõiki võimalusi kasutada. "Saatekirjade pilootprojekt tähendab sisuliselt kvalitatiivset hüpet saatekirjade sisukuses. Andmete liikumine digitaalselt annab võimaluse saada paremat tagasisidet eriarstidelt, tegelikult me loome e-konsultatsiooni võimaluse suhelda eriarstiga TISi keskkonnas. Otsesuhtlemine tähendab alati ka õppimise võimalust. Meil tuleb hakata kasutama e-lahendusi, et tõsta andmekoosseisu kvaliteeti. Dokumentatsiooni süstematiseerimine on võtmeküsimus," selgitab Ingerainen.

 

Diana Ingerainen on kahe möödunud kuu jooksul andnud EPSi listis pidevalt tagasisidet pilootkeskuste tööst ja kutsunud üles uusi liitujaid. "Olen aru saanud, et paljude probleemide lahendus asub perearstide endi mõtteviisi muutmise kaugusel. On ette tulnud juhtumeid, kus olen pidanud näiteks selgitama, et saatekiri tuleb ikka digilukku saata, sest ükski dokument ei ole muidu kellelegi nähtav, kui jätame selle oma arvutisse. Nii jõuangi aeg-ajalt kurva tõdemuseni, et perearstid ei tea tervise infosüsteemi võimalustest."

 

Olukorda analüüsides leiab Diana Ingerainen, et kaks suurt protsessi on teineteisest mööda läinud: ühelt poolt praktiline elu ning teisalt e-tervise poolt ettevalmistatud võimalused ja seadusandlus, mis ammu juba kehtivad. Nüüd läbi otsesuunamise projekti ehk siis teisisõnu praktiliste protsesside arenduse tulevad need asjad välja. "Hingeline valmisolek on perearstidel olemas, aga kuskile ettevalmistusse on jäänud lünk. Ja nagu iga asja õppimisega, on ka siin nii, et vaja on aega, tahtmist, järjepidevust. Ilma panustamata ei muutu midagi. Selleks, et kuhugi jõuda, tuleb minema hakata," võtab seltsi juht olukorra kokku.

 

Diana Ingerainen arvab, et saatekirjade piloot annab palju mõtlemisainet perearsti selle töölõigu sisuliseks analüüsiks. Otsesuunamise üks eesmärke on eriarstiabi tarbimise korrastamine.

Need perearstid, kes on oma patsiendid pilootprojektis eriarstile saatnud, on valdavalt rahul. Määramatus eriarsti konsultatsiooniks aja saamise osas kaob, eriarst võtab vastutuse lähtuvalt patsiendi vajadusest. Kui perearst on saatekirja tervise infosüsteemi saatnud, siis toimub sisuliselt e-visiit, mille tulemusena antakse patsiendile haigla poolt aeg konsultatsiooniks või uuringuks. Perearst saab tervise infosüsteemist vastava teate. Eriarstide tagasiside põhjal võib öelda, et saatekirjade kvaliteet on võrreldes muu keskmisega kordi kõrgem.

 

"See ongi eesmärk," ütleb Diana Ingerainen "saatekiri on omamoodi arstiabi kvaliteedi mõõdik. Minu arvates peaks alates 2015. aastast kõik saatekirjad olema elektroonilised. Ka haigekassa lepingus peaks hakkama tulevikus sellega arvestama, kuidas perearst oma tööd dokumenteerib ja kui jälgitav on tema töö kvaliteet. See, mis täna toimib piloodina, peaks tulevikus olema kindlasti seotud lepingutega."

"Peagi valmib tõendite koostamise juhend. Põhimõtted on töögruppides läbi arutatud, hetkel toimuvad läbirääkimised silmaarstidega nägemishäirete diagnoosimiseks. Juba on alustatud ka läbirääkimisi kolmanda osapoolega, kelleks on tõendivajaja (näiteks oleme saanud ühise laua taha ARKi). Plaanis on paluda projekti pikendust, sest käesoleva aastaga me valmis ei jõua," kirjeldab Ingerainen hetkeseisu.

 

Diana Ingerainen toob tõendite sisukuse ja koondumise osas näite hiljutisest koosolekust terviseametis. Nakkushaiguste tervisetõend välistab, et tõendi omanikul on nakkushaigus. Tõendatavate nakkushaiguste alla kuulub palju haiguseid, millest reaalselt saab vaid kopsupildi alusel väita, kas tuberkuloosi on või ei ole. Terviseametis toimunud arutelul seati kahtluse alla osade kehtivate tõendite vajalikkus, kuna nende väljastamine ei ole mõistlik. Vanasti lähtus tõendiloogika sellest, justkui väldiksime haigestumust. See aga ei ole võimalik.

 

Samadel põhjustel on piike murtud ka puudumistõendite pärast. Perearstid loobusid nende väljastamisest. "Me murrame mõtteviisi, mida on vaja tõendada ja mida mitte. Tõendi puhul võitleme ühiskonna arusaamaga tõendamisest," ütleb Diana Ingerainen. " Arst peab kõikides oma otsustes lähtuma tõenduspõhisusest."

 

Tõendite juhendi ja saatekirjade pilootprojekti realiseerumine oleks taas samm selles suunas, et perearstiabi oleks kvaliteetsem ning patsiendi edasisuunamine eriarstiabisse sujuvam.

"Kuigi räägime tehnilistest probleemidest, siis võti olukorra muutmiseks peitub igas perearstis. Iga kogenud perearst teab, kuidas mõjutada patsienti oma eluviisis muudatusi tegema parema ravitulemuse nimel. Me võime reeglistada ja karistada tegevusi, aga lõpuks on see ikkagi väärtushinnangute küsimus. Lõpmatuseni või detailideni ei ole minu arvates võimalik kunstilist või loomingulist tööd päris kirja panna. Me ei saa muuta inimese väärtushinnanguid, seda, kuidas ta tahab oma tööd teha. Selles mõttes sarnaneb perearsti töö õpetaja omaga – kui sa hästi teed, siis saad ka rohkem tagasi," leiab Diana Ingerainen ning loodab sel aastal lõppeva piloodi põhjal selle mõtteviisi muudatuse viia valdava osani perearstidest. Tulevikus on plaanis koostada ka saatekirja juhis.