03.01.2012a (Originaalitekst... )

Medicumi perearstikeskuse juhataja ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Le Vallikivi valiti tänavu Tallinna parimaks perearstiks. Med24 küsis, mida tunnustus dr Vallikivi jaoks tähendab?

Tallinna linn tunnustab igal aastal arste ning seekord valiti perearstide seast välja teid. Mida see tiitel teie jaoks tähendab? 
Tiitel tekitab mõnevõrra ambivalentseid emotsioone. Ühest küljest on alati meeldiv, kui su tegemisi märgatakse ja ära märgitakse. Teisest küljest aga on ehteestlaslik tunne - aastal 2011 sai tehtud igapäevast tööd ning väga palju jäi ka tegemata, nii et kas see karikas pidi just mulle tulema...

Samas võib olla tänu tiitlile analüüsin ka iseennast veidi rohkem ja selles plaanis mulle meeldib, et tunnustus on tulnud hoolimata halvast iseloomust ja sellest tulenevast tülikast kombest toppida oma nina võõrastesse asjadesse ja oponeerida iga kord, kui mingi asi ei meeldi.

Mul on väga suur au kuuluda samasse ritta tiitli eelmiste aastate laureaatidega. See on tegelikult ülim tunnustus - olla samas reas nii väärikate kolleegidega, keda iseloomustab eelkõige silmaklappideta maailmavaade ja ebastandardsed lahendused probleemidele "mille lahendamine ei ole võimalik."

Mis möödunud aastale tagasi vaadates enim muret ja rõõmu valmistas? 
2011 oli väga hea aasta igas mõttes. Minu jaoks oli möödunud aasta kõige tähtsam emotsioon õlatunnetus - seda nii Eesti kui Tallinna Perearstide Seltsis kui ka Medicumi Perearstikeskuses, nii juhataja kui perearstina.

Kui igal pool töötavad kolleegid, kellega saab luurele minna kellaajast, kohast ja ilmast hoolimata, siis moodustub sünergia, mis kiirgab ka väljapoole. Kõige lihtsam näide on see, et perearstid panid kinni Eesti meditsiinimõjutajate edetabeli.

Sünergia on tajutav ka asjaajamistes teiste institutsioonidega ning tekitab tunde, et meie arvamus on oluline.

Mõnes küsimuses tuleb läbimurdeni veel aastaid tööd teha, kuid vähemalt on sellel siht, suund ja ühistegemise rõõm. Ma loodan, et me kõik ikka veel jaksame uusi ülesandeid tajuda väljakutsete, mitte koormana.

Murede esile toomine eeldab virisemist või hädaldamist, mida ma üldse ei salli. Paljud asjad on mind möödunud aastal vihastanud, aga see on hoopis konstruktiivseks keeratav emotsioon. Näiteks rumalad ja/või arad inimesed. Täiskasvanud inimesed võiksid asju õigete nimedega nimetada, isegi siis, kui see tegelikult ei ole viisakas.

Kui peaksite välja tooma kaks-kolm perearstidele olulist teemat, mis algav aasta toob, siis millised need oleksid?
Kvaliteet, kvaliteet, kvaliteet.

Mida ootate uuelt algavalt aastalt? 
Rohkem siirust, vähem valet. Ja näpuotsaga ulakust ja napakust meie arukatesse päevadesse.


Samal teemal:
Tallinna aasta pereõde 2011: Lilli Gross
Tallinn tunnustas parimaid arste ja tervishoiutöötajaid
Le Vallikivi: järeleandmised kvaliteedis nõrgestavad arstiabi süsteemi tervikuna