Maaroos: motivatsioon tekitab huvi teadustöö vastu
13.02.2012a (Originaalitekst... )
Seost oma praktilise töö ja akadeemilise teaduse vahel aitaks teadvustada arstide vahetu kaasamine teadusprojektidesse, arstide kraadiõpe ja suurem doktorikraadide väärtustamine arsti karjääri hierarhias, räägib teaduspreemia pälvinud prof Heidi-Ingrid Maaroos Med24-le.
Millised on teaduspreemia toonud uurimuse olulisimad seisukohad?
Minule omistati preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ning seepärast mahub sellesse teadustöösse mitmeid teemasid ja ka hulgaliselt olulisi tulemusi, rääkimata hulgalistest kaastöötajatest nii kodus kui ka rahvusvaheliselt.
Kindlasti on meditsiiniteadusele väga oluliseks need tulemused, mis käsitlevad kroonilise gastriidi ja peptilise haavandi tekkepõhjuseid ning nende haiguste pikaajalist kulgu. Oleme oma uurimustes jälginud Helicobacter pylori mõju maolimaskestale ja haavandi ägenemisele ning suutnud tõestada, et Helicobacter pylori kadumisel kindla infektsioonile suunatud raviga gastriit taandareneb ning haavand enam ei ägene suuremal osal patsientidest.
Need uuringud on kõige tihedamalt seotud patsientide tervistumisega kroonilisest haigusest. See teema on kogu maailmas ülioluline ning uuringutulemused kutsusid esile murrangu sagedaste maohaiguste käsitluses. Helicobacter pylori avastajaile Barry Marshallile ja Robin Warrenile omistati 2005. aastal Nobeli preemia. Kui hinnata teadustulemusi bibliomeetriliselt, siis just meie eespool nimetatud uuringute tulemusi tsiteeritakse rahvusvaheliselt kõige enam.
Viimaste aastate uurimistulemustest tõstaksin esile depressiooni riskifaktoritel põhineva depressiooni prognoosimise mudeli loomise. See uurimistöö oli riikidevaheline ning hõlmas suurt hulka perearstide patsiente. Uurimistulemuste mitmekesisust kajastavad üheksa minu juhendamisel kaitstud doktoriväitekirja.
Millised on Helicobacter pylori uurimuste väljavaated täna, mis suunas need edasi arenevad?
Helicobacter pylori mõjutamise kaudu loodetakse jõuda maovähi preventsioonini. Kahtlemata on vähi teke kompleksne ja sõltub nii organismi geneetilistest kui ka väliskeskkonna (näiteks suitsetamine) tegureist. Helicobacter pylori koos suitsetamisega tõstab maovähi riski ligi 11 korda. Tänaseks piisavalt andmeid, et populatsioonis, kus on Helicobacter pylori infektsiooni esinemissagedus madal või infektsioon on välja ravitud, on ka maovähi esinemissagedus madal. Eksperimentaalselt on õnnestunud Helicobacter pylori toimel mao limaskestas vähi teke. Seega on praegu Helicobacter pylori infektsiooni kindlakstegemine kui ka ravi kõige kättesaadavam maovähi riski mõjutamiseks ning seda soovitatakse eelkõige maovähi esimese astme sugulastele. Üsna pea avaldatakse Maastricht IV konsensusotsus, milles just maovähile seoses Helicobacter pyloriga on pööratud peamist tähelepanu.
Kuidas on praegu teie hinnangul ühendatud meditsiinipraktika ja akadeemiline teadus?
Kindlasti on iga ennast tasemel hoidva arsti otsus koolituse ja enesetäiendamisega mõjutatud teadusuuringuist, isegi kui arst selle üle ei mõtle. Me tegeleme Eestis reeglina tõenduspõhise meditsiiniga. Seost oma praktilise töö ja akadeemilise teaduse vahel aitaks aga teadvustada arstide vahetu kaasamine teadusprojektidesse, arstide kraadiõpe ja suurem doktorikraadide väärtustamine arsti karjääri hierarhias. Praktiliste arstide huvi teadustöö vastu oleks suurem, kui on piisav motivatsioon teadustööga tegeleda.
Samal teemal:
Heidi-Ingrid Maaroos pälvis riigi teaduspreemia
Viimati uuendatud (Reede, 18 Mai 2012 07:17)







