Telefonitriaaži juhend (25.03)

Telefonitriaaži juhend (pdf)
Cортировке по телефону (pdf)

Koroonaviiruse põhisümptomid - võivad olla sarnased teiste viirushaiguste sümptomitega

  • Palavik - Ravilukku märkida kui kõrge, mitu päeva on kestnud, milline on olnud palavikudünaamika. Koroonaviiruse puhul võib esineda ükskõik missugune palavik, konkreetselt iseloomulikku palavikukõverat ei ole.
  • Köha - kuiv või rögane? Iseloomulik on kuiv, persisteeruv köha.
  • Hingamisraskus /õhupuudustunne /matab hinge - hinda telefoni teel, kas räägib täislausetega, kas jaksab rääkida järjest nt 2-3 min. Uuri, kas patsient on hakanud varasemast kiiremini hingama, hingeldama ka väikesel koormusel. Alarmeeriv on hingamissagedus 30 korda minutis või rohkem - telefoni teel on seda väga raske hinnata, pigem kasuta subjektiivseid eelkirjeldatud hindamise meetmeid.
  • Valu rinnus - püsiv, tugev valu või survetunne rindkeres üle 1-2 minuti koos või ilma hingamisraskuseta.

Muud sümptomid, mis võivad, aga ei pruugi olla koronaviirusega olemas

  • väsimus
  • peavalu
  • külmavärinad
  • lihase-liigesevalu
  • kõhuvalu või kõhulahtisust
  • lõhna- ja maitsetaju häirumine
  • kurguvalu - kui juhtiv sümptom, siis koroonaviiruse jaoks ebatüüpiline

Iseloomulikud ei ole

  • kõrvapõletik
  • silmapõletik
  • mädane katt mandlitel
  • nohu
  • villiline lööve (tuulerõuged praegu ringlemas)

Kui põhisümptomeid ei ole, siis see ei välista koroonaviirust, aga tõenäosus on väiksem.

Riskirühmad, ole ettevaatlik ja reageeri pigem üle

  • 60-aastased ja vanemad (sh hooldekodudes viibivad) ja/või  tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed olenemata vanusest - südame-veresoonkonna haigused; eriti hüpertooniatõbi, kroonilised kopsuhaigused, krooniline neeruhaigus, maksahaigused, immuunpuudulikkus, diabeet, onkoloogilised haigused- sh hooldekodudes viibivad patsiendid; ole eriti tähelepanelik kaasuvate haigustega meeste suhtes - raskeid juhte on meestel poole rohkem esinenud
  • Üksi elavad vanurid ja tõsiste krooniliste haigustega inimesed
  • Riskirühma ei kuulu krooniliste haigusteta lapsed, teismelised ja rasedad. vt. vajadusel EPSi laste käsitluse juhendit

Hinda testimise vajadust vastavalt hetkel kehtivate kriteeriumite põhjal 

www.perearstiselts.ee

Arvesta, et

  • Koroonaviirus pole ainuke viirus, mis levib. Ära unusta grippi, vajadusel kaalu ravi alustamist.
  • Uus palavik või seisundi ja sümptomite halvenemine pärast esialgset paranemist võib viidata tüsistusele, mille hindamiseks võib tekkida vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks või haiglaravile suunamiseks.

Kutsu vastuvõtule

  • Palavik ≥ 38 kraadi kestusega üle 3 päeva VÕI ravile raskesti alluv palavik ≥39 kraadi + eespool kirjeldatud respiratoorse infektsiooni sümptomid
  • Riskirühma kuuluva patsiendi puhul kaalu vastuvõtule kutsumist ka ≥ 3 päeva kestnud madalama palaviku korral
  • Mõõdukas õhupuudus
  • Üldseisundi halvenemine
  • Kui esineb kahtlus mõnele muule infektsioonhaigusele, mille diagnoosimine nõuab patsiendi läbivaatust
  • Kui telefoni teel ei saa piisavat ülevaadet patsiendi seisundi osas ja vajalik on patsiendi kohapealne hindamine

Alarmsümptomid: kutsu patsiendile ISE kiirabi!

  • Nakkuse sümptomitega kaasnev äärmine jõuetus; kaasuvana vererõhk ≤ 90/60 mmHg, pulss ≥ 120x minutis
  • Tugev õhupuudus, hingamissagedus 30 korda minutis/või rohkem - - patsiendil kuuldav hingeldus, ei saa rääkida täislausetega, väiksemalgi koormusel hingeldus ja õhupuudus süvenevad
  • Tugev, pidev või üle 1-2 minuti järjest püsiv valu rinnus
  • Teadvusehäired
  • Segasusseisund
  • Kõrge palavik ≥ 39 kraadi, mis ei allu ravile ka adekvaatse palavikualandaja foonil (s.o täiskasvanul Paracetamoli 1000mg kuni 4x päevas+ Ibuprofeni 400mg kuni 3x päevas, lastel vastavalt kehakaalule 10mg/kg Ibuprofeni kuni 3x päevas+ 15mg/kg Paracetamoli kuni 4x päevas)

Kui alarmeerivaid sümptomeid ei ole, jätka tavalise telefoninõustamisega

  • Nõusta koduse ravi ja jälgimise osas.
  • Patsiendil paluda igapäevaselt hinnata kodus lihtsamaid tervisenäitajaid: kehatemperatuur, südame löögisagedus,ja võimalusel ka vererõhk.
  • Palu silmas pidada, et enamasti toimub raskemate haigusjuhtude puhul seisundi halvenemine 8..9 päeva pärast esimeste sümptomite avaldumist.
  • Kui patsient ei kuulu riskigruppi (ei esine kroonilisi olulisi haigusi, vanus alla 60 aasta, on üldiselt toimetulev), siis lepi kokku patsiendiga kontakti saamise viis ja palu patsiendil kohe kontakteeruda perearstikeskusega, kui seisund peaks halvenema. Informeeri tunnustest, mis viitavad seisund halvenemisele: palavik püsib üle 38 kraadi üle nädala, köha süveneb, tekib või süveneb hingamisraskus või valu hingamisel, süveneb nõrkustunne, võib tekkida ka lihas- ja peavalu. Teavita, et seisund võib halveneda umbes nädal (keskmiselt 7-9 päeva) peale esmast haigestumist ja et seisundi halvenemisel ei viivitataks kontakti võtmisega.
  • Kui patsient kuulub riskigruppi (esinevad olulised kroonilised haigused, vanus üle 60 aasta, on teie hinnangul halvasti toimetulev, elab üksi), siis korraldage oma töö perearstikeskuses ümber nii, et sellistele patsientidele helistatakse tagasi iga 3-4 päeva järel (kõik kontaktid tuleb kirjeldada patsiendi tervisekaardis). Tagasi helistamisel küsitletakse järgmiste sümptomite osas: toimetulek haigusega, palaviku kulg, köha süvenemine, hingamisraskus, väsimuse süvenemine ja muud olulised sümptomid, mida patsient võib kaevata. Paluge hinnata võimalusel hingamissagedust ning mõõta eelnevalt vererõhku (võimalusel võiks abistada selles pereliige).
  • Kui hindate patsiendi seisundi kergeks, siis võib patsient jääda edasisele kodusele ravile, informeerite patsienti uuesti koduse ravi põhimõtetest ning võtate uuesti kontakti 3-4 päeva pärast ning palute ise helistada kui seisund halveneb varem.
  • Kui hindate, et seisund on võrreldes haigestumise algusega muutunud raskemaks, aga patsient on võimeline tulema perearstikeskusesse, kutsuge ta vastuvõtule viirushaigetele spetsiaalselt ettenähtud ajale, võimalusel samal päeval, kuid mitte hiljem kui järgmisel päeval.
  • Iga ülemiste hingamisteede haigustega arvesta, et tegemist võib olla koroonaviirusega ja vajalik oleks isolatsioon 14 päeva. Isolatsiooni võib lõpetada, kui haigussümptomite algusest on möödas 14 päeva ning patsient on olnud palavikuvaba vähemalt 48 tundi ning 24 tundi on möödunud ägedate respiratoorsete sümptomite taandumisest. Paluge patsiendil ise teavitada ka enda isolatsiooni lõppemisest ja tervenemisest.
  • Nõusta koju jääma ka COVID-19 kinnitatud infektsiooniga patsientide lähikontaktseid*
  • Uuri, kas patsint või tema lähikontaktsed vajavad haiguslehte ja nõusta haiguslehe avamise osas.
    * Lähikontaktseteks loetakse inimene, kes:
    • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
    • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);
    • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega)
    • on viibinud koos COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel
    • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel;
    • tervishoiutöötaja või muu hooldustöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust, ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud.
    • laboritöötajad ja kiirabitöötajad, kes on töödelnud COVID-19 patsientide proove ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud Epidemioloogilised seosed peavad olema esinenud 14 päeva jooksul enne patsiendi haigestumist.

Telefonitriaaži juhend (pdf)
Cортировке по телефону (pdf)