Perearsti tegevusjuhised (24.11)

Perearsti tegevusjuhised (pdf)
руководство работникам здравоохранения на первичном уровне (pdf)

24.11.2020

JUHIS TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE ESMATASANDIL (COVID-19)

Teenuse osutamisel tuleb arvestada epidemioloogilise olukorraga ning tagada infektsioonikontrolli reeglite täitmine kõikide patsientide vastu võtmisel ning vastavus järgmistele üldistele nõuetele:

infektsioonikontrolli juhendid peavad olema kaasajastatud, muuhulgas peab seal olema kirjeldatud käte hügieeni nõuded, isikukaitsevahendite kasutamine, ravikeskkonna puhastamine ja desinfitseerimine ning jäätmekäitlus;

töötajad peavad olema koolitatud ülaltoodud juhendite osas;

peab olema tagatud vähemalt 1 kuu infektsioonikontrolli vahendite varu (Isikukaitsevahendid, desinfektsioonivahendid jms);

peab olema tagatud võimekus käsitleda SARS-CoV-2 positiivseid haigeid (sealhulgas peab olema ka võimekus kutsuda patsient kontaktvastuvõtule ning SARS-CoV-2 analüüside korraldamine;

TTO-des peab olema tagatud patsientide käsitlus vastavalt nõuetele.

Plaanilise ambulatoorse ravitöö jaoks ettenähtud ruumid peavad olema eraldatud ägedate respiratoorsete infektsioonide tunnustega patsientide vastuvõtmiseks mõeldud ruumidest või peab patsientide vastuvõtt toimuma eraldi vastuvõtuaegadel nii, et infektsioonitunnusteta patsiendid ei puutu kokku nakkussümptomitega patsientidega;

Ootealadel ja sissepääsude juures peab olema tagatud kätehügieeni võimalus, võimalus saada kirurgilist maski ning informatsioon nakkuse vältimise meetmete kohta. Ootealal tuleb tagada patsientide vahel distants;

Kontaktpinnad, millega patsient puutus kokku, tuleb puhastada ja desinfitseerida iga patsiendi järgselt ja arvestada tööaja planeerimisel lisanduva ajakuluga;

Personalil ei tohi olla respiratoorsete infektsioonide tunnuseid;

Kui TTO raviga tegelevas üksuses on tuvastatud asutusesisene COVID-19 nakatumine, tuleb Terviseametiga kooskõlastada edasine ravitegevus.

TTO-l peab olema tegevusplaan haigestunud töötajate ja kokkupuutejuhtumite korral tegutsemiseks.

TTO tuginedes tehtud riskianalüüsile võib vajaduse korral rakendada rangemaid infektsioonikontrolli meetmeid.

Juhis „Miinimumnõuded tervishoiuteenuste osutajatele plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia tingimustes“ ja selle lisad on leitavad: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised#tervishoiutootajale

COVID-19 LABORATOORNE TESTIMINE

Patsiendi analüüsile suunamine on perearsti kaalutletud otsus. Perearsti kaudu suunatakse testimisele:

a)Kõik ≥10-aastased ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid (vt lisa 1).

b)<10-aastased ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid (vt lisa

1), kelle puhul on tõene vähemalt üks järgnevatest punktidest:

-viimase 14 päeva jooksul on lapsel olnud lähikontakt COVID-19 haigega.

-Viimase 14 päeva jooksul on laps või tema pereliikmed naasnud riskiriigist. (Infot riskipiirkondade kohta saab Välisministeeriumi kodulehelt).

-Lapsevanemal on soov sümptomitega last testida olenemata sellest, kas kaks eelmist tingimust on täidetud (st ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega (vt lisa 1) laps, kelle anamneesis puudub reisimine riskipiirkonnas ja/või lähikontakt kinnitatud COVID-19 haigega).

Kui ükski kolmest kriteeriumist sümptomaatilise lapse puhul täidetud ei ole, siis last SARS-CoV-2 analüüsile reeglina ei suunata.

c)kõik sümptomiteta patsiendid enne hoolekandeasutusse ja õendushaiglasse suunamist (muudel juhtudel sümptomiteta patsiente testimisele ei suunata).

d)Muudel juhtudel kui perearst peab vajalikuks.

Lähikontaktsetel, kes soovivad karantiini perioodi lühendada, on võimalik mitte varem kui

10.kalendripäeval Terviseameti tuvastatud viimasest lähikontaktis olemisest arvates teha COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test ning naasta tavaellu, kui selle testi tulemus on negatiivne. Terviseamet annab kõikidele lähikontaktsetele juhised testile pääsemiseks.

NB! Tervistunud patsienti isolatsiooni lõpetamiseks mitte testida, kuna vaatamata sellele, et patsient ei ole enam nakkusohtlik, võib tema SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid.

Nädalavahetustel ja riigipühadel ajavahemikul 8:00–17:00 saavad kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomitega patsiendid pöörduda perearsti nõuandeliini 1220 poole, kus näidustusega patsiendid suunatakse vajadusel arsti poolt SARS-CoV-2 testimisele.

Hospitaliseeritud või haiglaravi vajavas seisundis teadmata etioloogiaga respiratoorsete haigustega patsient testitakse haiglas.

Laboratoorne testimine SARS-CoV-2 suhtes toimub läbi testimiskeskuse. Testimiskeskusesse patsiendid otse helistada ei saa. Perearst koostab kõigile ülemiste hingamisteede kaebustega pöördunud patsiendile (nädalavahetusel ja riigipühadel ajavahemikul 8:00–17:00 perearsti nõuandeliin 1220) anamneesi ja saatekirja SARS-CoV-2 testimisele ning edastab selle läbi MEDIPOSTI testimissüsteemi (kõik perearstid on liidestatud MEDIPOSTI kesksüsteemiga). Testimiskeskus võtab patsiendiga ühendust ja informeerib proovivõtu ajast ja kohast.

SARS-CoV-2 analüüsiks proovi võib isikukaitsevahendite olemasolul ja infektsioonikontrolli meetodite õigel kasutamisel ka perearstikeskuses kohapeal võtta. Juhul, kui perearst või -õde võtab ise proovi, siis tellib ta programmist analüüsi, saadab laborisse ning labor edastab testi tulemuse nii programmi kui digilukku.

Eriarsti vastuvõttu või teises tervishoiuasutuses teostatavat uuringut või protseduuri vajavatel patsientidel korraldatakse SARS-CoV-2 PCR testimine vajaduspõhiselt (näiteks enne aerosoole genereerivaid protseduure) patsienti vastu võtva tervishoiuasutuse poolt.

Kui täiskasvanul või 10-aastasel või vanemal lapsel esinevad ägeda ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni sümptomid ning arsti hinnangul on põhjust kahtlustada COVID-19 nakkust, kuid isik keeldub SARS-CoV-2 proovi andmast, siis käsitletakse teda kui COVID-19 kahtlusega isikut ning ta peab jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni. Kui patsient on vaja kutsuda vastuvõtule, siis järgitakse infektsioonikontrolli mõttes samasid reegleid, mida SARS-CoV-2 positiivsetele isikutele.

PEREARSTI TEGEVUSED COVID-19 VIIRUSHAIGUSE LEVIKU TINGIMUSTES

1.Kõikide patsientide vastuvõttudele peab eelnema kaugkontakti meetodeid kasutades triaaž:

1.1Täpsustatakse patsiendi juhtiv tervisekaebus, millega ta soovib perearstikeskuse poole pöörduda;

1.2Täpsustatakse patsiendi anamnees järgnevates küsimustes:

1.2.1kas patsiendil esineb üks või enam lisas 1 loetletud haigussümptom(it);

1.2.2kas patsiendil on COVID-19 haigega kokkupuute tõttu karantiini kohustus;

1.2.3kas patsiendil või kellelgi tema leibkonnast lasub välisriigist naasmise tõttu liikumisvabaduse piirang. Infot riskipiirkondade kohta saab Välisministeeriumi kodulehelt.

Vastused eelnevatele küsimustele peavad olema dokumenteeritud haigusloos.

Kui patsiendi juhtiv tervisekaebus ei ole seotud infektsiooninähtudega ning ta on vastanud eitavalt kõigile punktis 1.2 esinevatele küsimustele, võib ta vajadusel kutsuda vastuvõtule ainult ilma nakkushaiguse tunnusteta plaanilistele patsientidele mõeldud vastuvõtuaegadeks ning neid käsitletakse infektsioonikontrolli mõistes kui madala nakkusriskiga haigeid.

Kui patsient on vastanud jaatavalt mõnele punktis 1.2 esinevale küsimusele kutsutakse ta vajadusel vastuvõtule ainult nakkushaiguse tunnustega patsientidele mõeldud vastuvõtuaegadele hoolimata tema juhtivast tervisekaebusest ning neid käsitletakse infektsioonikontrolli mõistes kui kõrge nakkusriskiga haigeid.

Kui patsient on vastanud punktile 1.2.2 ja 1.2.3 jaatavalt, kuid ei ole tekkinud ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni nähte, siis patsienti nõustatakse - COVID-19 haige lähikontaktsed ja riskiriigist naasnud peavad olema eneseisolatsioonis; haigustunnuste

tekkimisel on vajalik kohene perearstikeskuse teavitamine, mille järgselt suunatakse patsient SARS-CoV-2 analüüsile.

Kui patsiendi juhtivaks tervisekaebuseks on mõni infektsiooniga seotud tunnus, suunatakse ta SARS-CoV-2 analüüsile ning täpsustatakse vastuvõtule kutsumise vajadus:

1.Kui patsiendi seisund on kerge ja ta ei vaja läbivaatust, siis kuulub ta nõustamisele ja kodusele jälgimisele ning teda ei kutsuta vastuvõtule. Patsiendiga lepitakse kokku järgmised kaugkontakti ajad kuni tervenemiseni.

2.Kui patsiendi haigusnähud on süvenenud ning teda oleks vaja kutsuda vastuvõtule, tehakse seda nakkuskahtlusega patsientidele eraldatud ajaks. Perearsti vastuvõtule lubatakse ainult ette registreeritud patsiendid.

3.Kui patsiendi seisund on raske ning tekib kahtlus hospitaliseerimisvajadusele, siis kutsub tervishoiuteenuse osutaja patsiendile ise kiirabi.

Kõrgendatud tähelepanu tuleks pöörata COVID-19 haiguse riskirühma kuuluvatele patsientidele. Kui patsiendi seisund vajab täpsustamist ja hindamist, kutsutakse ta vajadusel vastuvõtule ainult nakkushaiguste tunnustega patsientidele mõeldud vastuvõtuajaks ning neid käsitletakse infektsioonikontrolli mõistes kui kõrge nakkusriskiga haigeid.

Peab olema tagatud, et raviasutuses ei teki nakkusohtu personalile ja teistele patsientidele.

Eelregistreerimata patsiente perearstikeskusesse vastuvõtule ei lubata.

2.Juhul, kui ilma nakkushaiguse sümptomiteta patsient kutsutakse vastuvõtule:

2.1.Infektsioonikontrolli mõistes käsitletakse teda kui madala nakkusriskiga patsienti.

2.2.TTO sissepääsu juures peab olema patsiendil ja tema saatjal võimalus teostada käte antiseptika ning vajadusel saada kirurgiline mask.

2.3.Patsiendiga kokkupuutuval personalil peab igal ajahetkel olema võimalus kanda ühekordseid kindaid ning kirurgilist maski.

2.4.Patsiendi lahkumise järgselt peab desinfitseerima patsiendiga kokku puutunud pinnad, sh ukselingid.

Tabel 1. IKV-de kasutamine ilma nakkushaiguste sümptomiteta patsientide visiitidel

IKV

Registratuur

Õde

 

Arst

Patsient

FFP3 respiraator

Ei

 

Ei

Ei

FFP2 respiraator

Ei

 

Ei

Ei

Kirurgiline mask

Jah

 

Jah

Jah

Pritsmekindel

Ei

 

Ei

Ei

kostüüm

 

 

 

 

 

Mitte-

Ei

 

Ei

Ei

pritsmekindel

 

 

 

 

 

kostüüm

 

 

 

 

 

Kilepõll

Ei

Vajadusel võib kanda

Ei

Kindad

Ei

Jah

Ei

Kaitseprillid

Vajadusel

Vajadusel võib kanda

Ei

 

võib kanda

 

 

3.Juhul, kui nakkuskahtlusega patsient kutsutakse vastuvõtule:

3.1Kõiki respiratoorseid haigeid ja/või palavikuga patsiente käsitletakse kui võimalikke COVID-19 haigeid infektsioonikontrolli meetmete rakendamise mõttes.

3.2Vastuvõtul lähtutakse tervishoiuteenuste osutajatele miinimumnõuetest plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia järgsetes tingimustes sh lisad 1; 2.

3.3TTO sissepääsu juures peab olema patsiendil ja tema saatjal võimalus teostada käte antiseptika ning saada kirurgiline mask.

3.4SARS-CoV-2 nakkusriski korral peab patsiendiga kokkupuutuv personal kandma SARS- CoV-2 positiivse patsiendi käsitluseks ettenähtud isikukaitsevahendeid ning personal peab olema eelnevalt instrueeritud nende kasutamise osas;

3.5.Patsiendi lahkumise järgselt peab desinfitseerima patsiendiga kokku puutunud pinnad, sh ukselingid. Seejärel peaks eemaldama kummikindad, teostama kätepesu ja - desinfektsiooni, dokumenteerima haigusloo, desinfitseerima käed uuesti ning panema kätte uued kaitsekindad. Teisi isikukaitsevahendeid võib kasutada edasi, kuid neid peab kindlasti vahetama nende määrdumisel või saastumisel. Maski peab vahetama vastavalt tootja juhenditele, kuid soovituslikult peaks seda vahetama iga 4 tunni järel.

Tabel 2. IKV-de kasutamine võimalike nakkushaigete visiitidel

IKV

Registratuur1

Õde

 

Arst

Patsient

FFP3 respiraator2

Ei

Jah, kui teostatakse AGP2

Ei

 

 

Muudel juhtudel pole

 

 

 

 

vajalik

 

FFP2 respiraator3

Ei

 

Jah

 

Kirurgiline mask

Jah

Kui FFP2 respiraator

Jah

 

 

 

puudub

 

Pritsmekindel

Ei

 

Jah

Ei

kostüüm4

 

 

 

 

 

Mitte-

Ei

Jah, kui pritsmekindlad

Ei

pritsmekindel

 

kostüümid puuduvad

 

kostüüm

 

 

 

 

 

Kilepõll5

Ei

Jah, kui pritsmekindlad

Ei

 

 

kostüümid puuduvad

 

Kindad

Ei

 

Jah

Ei

Kaitsevisiir/ -

Vajadusel

 

Jah

Ei

prillid6

 

 

 

 

 

1Minimeerida tuleks „nakkuskahtlase“ patsiendiga kokkupuudet. „Nakkuskahtlase“ patsiendiga peab ideaalis kokku puutuma ainult arst ja/või õde.

2FFP3 respiraator on kindlasti vajalik AGP-de läbiviimisel. Koos FFP3 respiraatoriga kasutada kaitsevisiiri või -prille. FFP3 respiraatori puudumisel kasutada FFP2 respiraatorit koos visiiri või prillidega.

3FFP2 Respiraatorite puudumisel kasutada kirurgilist maski koos visiiri või prillidega.

4Pritsmekindla kitli puudumisel tuleb kasutada ühekordset kilepõlle tavalise kaitsekitli peal.

5Nakkushaigega kokkupuute järgselt vahetatakse kilepõll ja kindad. Respiraator, kaitsekittel võivad jääda samaks nakkushaigete käsitlemise lõpuni.

6Kaitseprillid/visiirid desinfitseeritakse. Muud kasutusel olevad isikukaitsevahendid on ühekordseks kasutamiseks.

LIIKUMISVABADUSE PIIRANG, KARANTIIN JA HAIGUSHÜVITIS

Liikumisvabaduse piirang riigipiiri ületamisel

Riigipiiri ületamisel kehtib liikumisvabaduse piirang riskiriikidest saabunud inimestele. Liikumisvabaduse piirangu reeglid ning testimise põhimõtted on kirjeldatud Terviseameti lehel https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine. Reisilt naasnud inimeste teste perearstikeskuses ei korraldata.

Karantiin

Karantiini peavad jääma

COVID-19 kinnitatud haiged (nii sümptomaatilised kui asümptomaatilised) ja tema lähikontaktsed

Sümptomitega või sümptomiteta positiivse SARS-CoV-2 analüüsiga inimene peab püsima kodus. Kodust võib lahkuda vaid äärmisel vajadusel (tervishoiutöötaja või politsei korraldusel ja suunamisel, tervishoiuteenuse saamiseks või elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral)

SARS-CoV-2 positiivse inimese lähikontaktsed võivad elukohast või püsivast viibimiskohast

14 päeva jooksul lahkuda vaid:

1.tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel;

2.tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;

3.tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;

4.igapäevaseks toimetulekuks elukoha lähedal hädavajaliku hankimiseks, kui muul viisil ei ole see võimalik;

5.kui on välistatud igasugune kontakt samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;

6.õues viibimiseks, samal ajal vältides täielikult kontakti teiste inimestega.

7.kui nad on andnud mitte enne kui 10. päeval pärast TA poolt lähikontaktseks tunnistamist SARS-CoV-2 PCR testi ning selle tulemus on negatiivne.

Eneseisolatsioon

COVID-19 kahtlusega isikud (ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega, kuid analüüsi vastuseta või analüüsist keeldunud isikud) peavad jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest.

Haigushüvitis

1.Kõikidele sümptomitega ja asümptomaatilistele COVID-19 haigusega patsientidele võib väljastada haiguslehe. Sümptomite esinemise korral valitakse põhjus nr 1 “haigestumine” - sel juhul makstakse hüvitist alates 4. haiguspäevast (tööandja maksab hüvitist alates 4. päevast kuni 8. päevani, Haigekassa maksab hüvitist alates 9. päevast kuni 190. päevani (s.o mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva). Hüvitise määr on 70%.

2.Diagnoositud COVID-19 haigete lähikontaktsetele avatakse töövõimetusleht põhjusega nr 10 “karantiin” - sel juhul makstakse hüvitist alates 4. haiguspäevast (tööandja maksab hüvitist alates 4. päevast kuni 8. päevani, Haigekassa maksab hüvitist alates 9. päevast kuni 15. päevani). Hüvitise määr on 70%.

3.Kui lähikontaktne, kellele on väljastatud haigusleht põhjusega 10 „Karantiin“ haigestub, siis arst lõpetab karantiini põhjusel väljastatud lehe, jätkab juhtumit järglehega (põhjus 1 – haigestumine) ning märgib järghaiguslehele õige diagnoosi.

4.Diagnoositud COVID-19 haigega lähikontaktse alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese hooldamiseks jälgimisperioodil väljastatakse lapsevanemale terve lapse nn karantiini puhul hooldusleht põhjusega 14; põhidiagnoosiks Z29.9 ja kaasuvaks U07.2 – sel juhul maksab Haigekassa hüvitist alates 1. päevast kuni 14. päevani. Hüvitise määr on 80%

5.Lapse haigestumise korral jälgimisperioodil vormistatakse uus esmane hooldusleht õige diagnoosiga, COVID-19 korral U07.1 (COVID-19, laboratoorselt kinnitatud).

6.Kui COVID-19 lähikontaktsele on avatatud haigusleht põhjusega 10 (karantiin) ja selle lehe perioodil toimub uus lähikontakt (nt haigestub järgmine pereliige), siis sama juhtumi raames uut haiguslehte väljastada ei saa. Olemasolevat haiguslehte saab pikendada kuni karantiini lõpu päevani (haigekassa hüvitab alates 9. päevast, kuni 7 päeva).

https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised

Reisilt tulnud inimesele, kellele kehtib liikumisvabaduse piirang, kuid kellel haigussümptomeid ei esine, haiguslehte ei väljastata.

Haigestunud perearstikeskuse töötaja, kelle seisund võimaldab tööga jätkata, suunatakse võimalusel kaugtööle. Võimalusel perearstikeskust ei sulgeta, kuid kohe teavitatakse olukorrast Terviseametit (tervishoiuteenuste osakond).

Lähikontaktseks loetakse inimene kes:

elab samas majapidamises COVID-19 haigega;

on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega;

on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);

on viibinud koos COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel

on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel;

tervishoiutöötaja või muu hooldustöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust, ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud.

Laboritöötajad ja kiirabitöötajad, kes on töödelnud COVID-19 patsientide proove ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud

Epidemioloogilised seosed peavad olema esinenud 14 päeva jooksul enne patsiendi haigestumist.

COVID–19 HAIGESTUMISE KODEERIMINE JA NAKKUSHAIGE TEATIS U07.1 COVID-19, ainult kui COVID-19 on laboratoorselt kinnitatud

U07.2 COVID-19, laboratoorselt kinnitamata, kui COVID-19 on kliiniliselt/ epidemioloogiliselt kinnitatud ja viirusele pole laboratoorset kinnitust või kui

laboratoorset testi pole võimalik teha (näide: inimesel on olnud kontakt COVID-19

haigega ning on tekkinud sümptomid, kuid ta keeldub testile minemast).

a) Haigestunud patsiendi diagnooside märkimine

Põhidiagnoosina märkige seisund, mis kirjeldab peamist ja enim ressursse vajavat seisundit tervisehoolduse episoodil (näiteks J12.8 kopsupõletik). Lisaks põhidiagnoosile märkige kaasuvaks diagnoosiks U07.1 või U07.2.

Peamiste haigusseisundite ja sümptomite kodeerimiseks kasutage vastavaid koode (loetelu ei ole lõplik):

Kopsupõletik: J12.8 (muud viiruspneumooniad);

Äge bronhiit: J20.8 (Muude täpsustatud organismide tekkene äge bronhiit);

Bronhiit, teisiti täpsustamata: J40 (Täpsustamata kas äge või krooniline bronhiit);

Alumiste hingamisteede nakkus, täpsustamata või äge hingamisteede nakkus: J22 (Alumiste hingamisteede täpsustamata äge nakkus);

Respiratoorne nakkus: J98.8 (Muud hingamiselundite täpsustatud haigusseisundid);

Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom (ARDS): J80 (Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom);

või mõni muu patsiendil esinev seisund, mida on võimalik RHK-diagnoosina täpsustada;

Kui patsiendil on ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni leid ja ei ole teadaolevat kontakti COVID-19 haigega, kasutage diagnoosi märkimisel ainult J06.9 (Täpsustamata ägedad ülemiste hingamisteede nakkused).

Kui patsiendil puuduvad sümptomid, siis kasutage diagnoosi märkimisel: Z22.8 (muude nakkuste kandja).

b)Kokkupuute märkimine

Kodeerige haigussümptomite puudumisel, kui isiku kokkupuude haigestunuga:

võimalik kokkupuude kinnitatud COVID-19 haigega märkige põhikoodiks Z20.8 (Ühekordne või pikaajaline kontakt muude nakkushaigustega) ja kaasuvaks märkige kood U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.

võimalik kokkupuude kinnitamata COVID-19 haigega märkige põhikoodiks Z03.8 (Jälgimine muude kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes) ja kaasuvaks märkige kood U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata).

c)Isolatsiooni märkimine

Koduse isolatsiooni määramisel, kui inimese lähikontaktne on kinnitatud COVID-19 haigusega, kasutage põhidiagnoosina koodi Z29.9 (Täpsustamata profülaktikameede) ja kaasuvaks märkige koodi U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata).

Nakkushaige teatise koostamine

Laboratoorselt kinnitatud COVID-19 haigete ja laboratoorselt kinnitamata COVID-19 haigete diagnoosi märkimisel tuleb teha nakkushaige teatis, kasutades selleks Nakkushaiguste Infosüsteemi (NAKIS) või Terviseinfosüsteemi. Viimase kaudu nakkushaige teatise tegemine on võimalik vaid juhul, kui perearsti infosüsteemis on tehtud vajalikud arendused.

COVID-19 PATSIENDI JÄLGIMINE JA KONTAKTSETEGA TEGELEMINE

Kodusele ravile suunatud patsienti ja tema pereliikmete terviseseisundit tuleb jälgida 14 (või

10.päeval antud SARS-CoV-2 PCR analüüsitulemuse selgumiseni, kui pt soovib isolatsiooni/karantiini lühendada) päeva alates sümptomite tekkimisest. Tähelepanu tuleb pöörata tervise seisundi muutustele haiguse teisel nädalal. Teisel nädala on täheldatud alumiste hingamisteede haiguste sümptomite süvenemist.

ISOLATSIOONI LÕPETAMINE

COVID-19 haige loetakse nakkusohtlikuks 2 p enne kuni 10 p pärast haigusnähtude tekkimist.

Haigusjuht (ja haigusleht) lõpetatakse vastavalt patsiendi paranemisele (otsustatakse

juhupõhiselt). Patsiendi paranemise kohta tuleb sisestada märge digilukku.

1. Sümptomitega isikud (kodusel või haigla tavaosakonnas ravil)

Isolatsioon lõppeb kui COVID-19-le iseloomulike sümptomite algusest on möödunud vähemalt 10 p ja viimase 72 h vältel ei ole olnud palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ja respiratoorsed sümptomid on taandunud.

2.Sümptomitega isikud (III astme intensiivraviosakonnas ravil või kaasuvaks haiguseks sügav immuunpuudulikkus*)

Isolatsioon lõppeb kui COVID-19-le iseloomulike sümptomite algusest on möödunud vähemalt 20 p ja viimase 72 h vältel ei ole olnud palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ja respiratoorsed sümptomid on taandunud. Soovitav on konsulteerida isolatsiooni lõpetamisel infektsioonhaiguste arstiga

*sügava immuunpuudulikkuse definitsioon: kemoteraapia; kombineeritud primaarne

immuunpuudulikkus; HIV: CD4 rakke <200 x 106/L; kuni üks aasta pärast organtransplantatsiooni ja vereloome tüvirakkude transplantatsiooni; ravi prednisooniga või selle ekvivalendiga > 20 mg/päevas rohkem kui 14 päeva.

3. Asümptomaatilised isikud, kelle SARS-CoV-2analüüsitulemus (PCR) on positiivne

Kui haigusnähte pole ilmnenud, lõpetatakse isolatsioon 10 p möödumisel alates diagnoosimisest.

4. Lähikontaktis olnud isikud:

-Haigega igapäevaselt kokku puutuvate lähikontaktse karantiin lõppeb, kui esimesest nakkusohtlikust kontaktist on möödas 14 päeva või kuni 10. päeval tehtud SARS-CoV-2 PCR test on osutunud negatiivseks.

-Haigega ühekordses lähikontaktis olnud isiku karantiin lõppeb 14 päeva pärast nakkusohtlikus lähikontaktis viibimist või kuni 10. päeval antud SARS-CoV-2 PCR test osutub negatiivseks.

Lähikontaktis olemise päeva loetakse päevaks 0.

Lisa 1. COVID-19 haigestunutel esinevate sümptomite sagedus tabel (TA andmed)

Sümptomite arv:

haigete arv

%

 

 

 

1

280

22,0

 

 

 

2

377

29,7

 

 

 

3

275

21,7

 

 

 

4 või >

338

26,6

 

 

 

Sümptom

haigete arv

%

 

 

 

palavik

807

63,6

 

 

 

köha

466

36,7

 

 

 

nohu

455

35,9

 

 

 

nõrkus/väsimus

375

29,6

 

 

 

peavalu

323

25,5

 

 

 

maitse-/lõhnataju kaotus

270

21,3

 

 

 

lihas-/liigesvalu

257

20,3

 

 

 

kurguvalu

189

14,9

 

 

 

hingamisraskused

54

4,3

 

 

 

kõhulahtisus

49

3,9

 

 

 

kõhuvalu

25

2,0

 

 

 

muu valu (selja-, kaela-, silma-, kõrvavalu vm)

19

1,5

 

 

 

iiveldus

9

0,7

 

 

 

valu rinnus

9

0,7

 

 

 

oksendamine

3

0,2

 

 

 

silmapõletik

3

0,2

 

 

 

higistamine

1

0,1

 

 

 

isutus

1

0,1

 

 

 

Andmed on kogutud avahemikul 22.07.-16.10.2020 registreeritud 1615 haigusjuhu intervjueerimise käigus. Neist 345 patsienti olid asümptomaatilised (21,4%) ja 1270 patsienti sümptomaatilised. Vähemalt üks gastrointestinaalne sümptom oli 75 haigel (5,9%).

Perearsti tegevusjuhised (pdf)
руководство работникам здравоохранения на первичном уровне (pdf)