Perearsti tegevusjuhised (17.07)

Perearsti tegevusjuhised (pdf)
руководство работникам здравоохранения на первичном уровне (pdf)

17.07.2020

Teenuse osutamisel tuleb arvestada epidemioloogilise olukorraga ning tagada infektsioonikontrolli reeglite täitmine kõikide patsientide vastu võtmisel ning vastavus järgmistele üldistele nõuetele:

- tagatud peavad olema kaasajastatud infektsioonikontrolli juhendid, kus muuhulgas on kirjeldatud käte hügieeni nõuded, isikukaitsevahendite kasutamine, ravikeskkonna puhastamine ja desinfitseerimine ning jäätmekäitlus;
- töötajad peavad olema koolitatud ülaltoodud juhendite osas;
- peab olema tagatud vähemalt 1 kuu infektsioonikontrollivahendite varu (Isikukaitsevahendid, desinfektsioonivahendid jms);
- peab olema tagatud võimekus käsitleda COVID-19 positiivseid haigeid, sh COVID-19 analüüside korraldamine;
- Plaanilise ambulatoorse ravitöö jaoks ettenähtud ruumid peavad olema eraldatud ägedate respiratoorsete infektsioonide tunnustega patsientide vastuvõtmiseks mõeldud ruumidest või peab patsientide vastuvõtt toimuma eraldi vastuvõtuaegadel nii, et infektsioonitunnusteta patsiendid ei puutu kokku nakkussümptomitega patsientidega;
- Ootealal tuleb tagada patsientide vahel distants;
- Kontaktpinnad, millega patsient puutus kokku, tuleb puhastada ja desinfitseerida iga patsiendi järgselt ja arvestada tööaja planeerimisel lisanduva ajakuluga;
- Personalil ei tohi olla respiratoorsete infektsioonide tunnuseid;
- Kui TTO raviga tegelevas üksuses on tuvastatud asutusesisene COVID-19 nakatumine, tuleb Terviseametiga kooskõlastada edasine ravitegevus.
- Juhis „Miinimumnõuded tervishoiuteenuste osutajatele plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia tingimustes“ ja selle lisad on leitavad: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised#tervishoiutootajale
 

COVID-19 laboratoorne testimine

Perearsti kaudu suunatakse testimisele:

a) kõik (sh ka nimistuväliseid ja ravikindlustamata) ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) patsiente olenemata vanusest;
b) kõik sümptomiteta patsiendid enne hoolekandeasutusse ja õendushaiglasse suunamist (Muudel juhtudel sümptomiteta patsiente testimisele ei suunata.)
 

Nädalavahetustel pöörduvad kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomitega patsiendid (nii perearstiga kui perearstita) perearsti nõuandeliini 1220 poole, kus näidustusega patsiendid suunatakse vajadusel arsti poolt COVID-19 testimisele.

Respiratoorsete sümptomitega sotsiaalhoolekande töötajad saavad testimisele minna ka tööandja suunamisel. Kui aga isik pöördub terviseseisundi tõttu perearsti poole, siis suunatakse ta vajadusel testimisele perearstikeskuse poolt. Teised tööandjad enam töötajaid otse testimisele saata ei saa.

Hospitaliseeritud või haiglaravi vajavas seisundis teadmata etioloogiaga respiratoorsete haigustega patsient testitakse haiglas.

Laboratoorne testimine COVID-19 suhtes toimub läbi testimiskeskuse. Testimiskeskusesse patsiendid otse helistada ei saa. Perearst koostab patsiendile anamneesi ja saatekirja COVID-19 testimisele ning edastab selle läbi MEDIPOSTI testimissüsteemi (kõik perearstid on liidestatud MEDIPOSTI kesksüsteemiga). Testimiskeskus võtab patsiendiga ühendust ja informeerib proovivõtu ajast ja kohast.

SARS-CoV-2 analüüsi võib isikukaitsevahendite olemasolul ja infektsioonikontrolli meetodite õigel kasutamisel ka perearstikeskuses kohapeal võtta. Juhul, kui perearst või -õde võtab ise proovi, siis tellib ta programmist analüüsi, saadab laborisse ning labor edastab testi tulemuse nii programmi kui digilukku.

Eriarsti vastuvõttu või teises tervishoiuasutuses teostatavat uuringut või protseduuri vajavatel patsientidel korraldatakse COVID-19 testimine vajaduspõhiselt (näiteks enne aerosoole genereerivaid protseduure) patsienti vastu võtva tervishoiuasutuse poolt.

PEREARSTI tegevused COVID-19 viirushaiguse leviku tingimustes

1. Kõikide patsientide vastuvõttudele peab eelnema kaugkontakti meetodeid kasutades triaaž:

1.1 Täpsustatakse patsiendi juhtiv tervisekaebus, millega ta soovib perearstikeskuse poole pöörduda;
1.2 Täpsustatakse patsiendi anamnees järgnevates küsimustes:
1.2.1 kas patsiendil esineb respiratoorseid haigussümptomeid ja/või palavikku üle 37,5° C;
1.2.2 kas patsient või keegi tema leibkonnast on viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud COVID-19 haigega;
1.2.3 kas patsient või keegi tema leibkonnast on viimase 14 päeva jooksul viibinud kõrge nakkusriskiga välisriigis. (Teave riikide kõrge riskiga Euroopa riikidest asub välis-ministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-euroopast-saabujatele Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast.).
 

Kui patsiendi juhtiv tervisekaebus ei ole seotud infektsiooninähtudega ning on vastanud eitavalt kõigile punktis 1.2 esinevatele küsimustele, võib ta vajadusel kutsuda vastuvõtule ainult ilma nakkushaiguse tunnusteta plaanilistele patsientidele mõeldud vastuvõtuaegadeks ning neid käsitletakse infektsioonikontrolli mõistes kui madala nakkusriskiga haigeid.

Kui patsient on vastanud jaatavalt mõnele punktis 1.2 esinevale küsimusele, kutsutakse ta vajadusel vastuvõtule ainult nakkushaiguse tunnustega patsientidele mõeldud vastuvõtuaegadele hoolimata tema juhtivast tervisekaebusest ning neid käsitletakse infektsioonikontrolli mõistes kui kõrge nakkusriskiga haigeid.

Kui patsiendi juhtivaks tervisekaebuseks on mõni infektsiooniga seotud tunnus, suunatakse ta SARS-CoV-2 analüüsile ning täpsustatakse vastuvõtule kutsumise vajadus:

Kui patsiendi seisund on kerge, siis kuulub ta nõustamisele ja kodusele jälgimisele ning teda ei kutsuta vastuvõtule. Patsiendiga lepitakse kokku järgmised kaugkontaktiajad kuni tervenemiseni.

1. Kui patsiendi haigusnähud on süvenenud ning teda oleks vaja kutsuda vastuvõtule, tehakse seda nakkuskahtlusega patsientidele eraldatud ajaks. Perearsti vastuvõtule lubatakse ainult ette registreeritud patsiendid.
2. Kui patsiendi seisund on raske ning tekib kahtlus hospitaliseerimisvajadusele, siis kutsub tervishoiuteenuse osutaja patsiendile kiirabi.
 

Kui patsiendi seisund vajab täpsustamist ja hindamist, kutsutakse ta vajadusel vastuvõtule ainult nakkushaiguste tunnustega patsientidele mõeldud vastuvõtuajaks ning neid käsitletakse infektsioonikontrolli mõistes kui kõrge nakkusriskiga haigeid.

Peab olema tagatud, et raviasutuses ei teki nakkusohtu personalile ja teistele patsientidele ning rakendatakse standard- ja piiskisolatsiooni abinõusid.

Eelregistreerimata patsiente perearstikeskusesse vastuvõtule ei lubata.

2. Juhul, kui ilma nakkushaiguse sümptomiteta patsient kutsutakse vastuvõtule:

2.1. Infektsioonikontrolli mõistes käsitletakse teda kui madala nakkusriskiga patsienti.
2.2. TTO sissepääsu juures peab olema patsiendil ja tema saatjal võimalus teostada käte antiseptika ning vajadusel saada kirurgiline mask.
2.3. Patsiendiga kokkupuutuval personalil ei ole vajalik kasutada täiendavaid isikukaitsevahendeid; igal ajahetkel peab olema võimalus kanda kindaid ning kirurgilist maski.
2.4. Patsiendi lahkumise järgselt peab desinfitseerima patsiendiga kokku puutunud pinnad, sh ukselingid.
 
Tabel 1. IKV-de kasutamine ilma nakkushaiguste sümptomiteta patsientide visiitidel

IKV

Registratuur Õde Arst Patsient

FFP3 respiraator

Ei Ei Ei

FFP2 respiraator

Ei

Ei

Ei

Kirurgiline mask

Vajadusel võib kanda

Vajadusel võib kanda

Vajadusel võib kanda

Pritsmekindel kostüüm

Ei

Ei

Ei

Mitte-pritsmekindel kostüüm

Ei

Ei

Ei

Kilepõll

Ei

Vajadusel võib kanda

Ei

Kindad

Ei

Vajadusel võib kanda

Ei

Kaitseprillid

Vajadusel võib kanda

Vajadusel võib kanda

Ei

3. Juhul, kui nakkuskahtlusega patsient kutsutakse vastuvõtule:

3.1 Kõiki respiratoorseid haigeid ja/või palavikuga patsiente käsitletakse kui võimalikke COVID-19 haigeid infektsioonikontrolli meetmete rakendamise mõttes.
3.2 Vastuvõtul lähtutakse tervishoiuteenuste osutajatele miinimumnõuetest plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia järgsetes tingimustes.
3.3 TTO sissepääsu juures peab olema patsiendil ja tema saatjal võimalus teostada käte antiseptika ningsaada kirurgiline mask.
3.4. COVID-19 nakkusriski korral peab patsiendiga kokkupuutuv personal kandma COVID-19 patsiendi käsitluseks ettenähtud isikukaitsevahendeid ning personal peab olema eelnevalt instrueeritud nende kasutamise osas;
3.5. Patsiendi lahkumise järgselt peab desinfitseerima patsiendiga kokku puutunud pinnad, sh ukselingid. Seejärel peaks eemaldama kummikindad, teostama kätepesu ja -desinfektsiooni, dokumenteerima haigusloo, desinfitseerima käed uuesti ning panema kätte uued kaitsekindad. Teisi isikukaitsevahendeid võib kasutada edasi, kuid neid peab kindlasti vahetama nende määrdumisel või saastumisel. Maski peab vahetama vastavalt tootja juhenditele, kuid soovituslikult peaks seda vahetama iga 4 tunni järel.
 
Tabel 2. IKV-de kasutamine võimalike nakkushaigete visiitidel
 

IKV

Registratuur1

Õde

Arst

Patsient

FFP3 respiraator2

Ei

Jah, kui teostatakse AGP2

Muudel juhtudel pole vajalik

Ei

 

FFP2 respiraator3

 Ei Jah

Kirurgiline mask

Vajadusel

Kui FFP2 respiraator puudub

Jah

Pritsmekindel kostüüm4

Ei

Jah

Ei

Mitte-pritsmekindel kostüüm

Ei

Jah, kui pritsmekindlad kostüümid puuduvad

Ei

Kilepõll5

Ei

Jah, kui pritsmekindlad kostüümid puuduvad

Ei

Kindad

Ei

Jah

Ei

Kaitsevisiir/ -prillid6

Vajadusel

Jah

Ei 

 

1Minimeerida „nakkuskahtlase“ patsiendiga kokkupuudet. „Nakkuskahtlase“ patsiendiga peab ideaalis kokku puutuma ainult arst ja/või õde.

2FFP3 respiraator on kindlasti vajalik aerosoole-genereerivate protseduuride läbiviimisel. Koos FFP3 respiraatoriga kasutada kaitsevisiiri või -prille. FFP3 respiraatori puudumisel kasutada FFP2 respiraatorit koos visiiri või prillidega.

3FFP2 Respiraatorite puudumisel kasutada kirurgilist maski koos visiiri või prillidega.

4Pritsmekindla kitli puudumisel tuleb kasutada ühekordset kilepõlle tavalise kaitsekitli peal.

5Nakkushaigega kokkupuute järgselt vahetatakse kilepõll ja kindad. Respiraator, kaitsekittel võivad jääda samaks nakkushaigete käsitlemise lõpuni.

6Kaitseprillid/visiirid desinfitseeritakse. Muud kasutusel olevad isikukaitsevahendid on ühekordseks kasutamiseks.

1. Haiguslehe avamine

COVID-19 diagnoosiga patsiendile ja tema lähikontaktsetele võib väljastada haiguslehe (epideemilise seose alusel).

Haigus- või hoolduslehe saamiseks tuleb patsiendil võtta ühendust oma perearstiga.

Haigestunud perearstikeskuse töötaja, kelle seisund võimaldab tööga jätkata, suunatakse võimalusel kaugtööle. Võimalusel perearstikeskust ei sulgeta, kuid koheselt teavitatakse olukorrast Terviseametit (tervishoiuteenuste osakond).

Lähikontaktseks loetakse inimene kes:

- elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
- on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);
- on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
- on viibinud koos COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel
- on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel;
- tervishoiutöötaja või muu hooldustöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust, ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud.
- Laboritöötajad ja kiirabitöötajad, kes on töödelnud COVID-19 patsientide proove ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud
- Epidemioloogilised seosed peavad olema esinenud 14 päeva jooksul enne patsiendi haigestumist.
 

COVID–19 haigestumise kodeerimise juhised RHK-10 alusel

U07.1 COVID-19, ainult kui COVID-19 on laboratoorselt kinnitatud

U07.2 COVID-19, laboratoorselt kinnitamata, kui COVID-19 on kliiniliselt/ epidemioloogiliselt kinnitatud ja viirusele pole laboratoorset kinnitust või kui laboratoorset testi pole võimalik teha.

a) Haigestunud patsiendi diagnooside märkimine

Põhidiagnoosina märkige seisund, mis kirjeldab peamist ja enim ressursse vajavat seisundit tervisehoolduse episoodil (näiteks J12.8 kopsupõletik). Lisaks põhidiagnoosile märkige kaasuvaks diagnoosiks U07.1 või U07.2.

Peamiste haigusseisundite ja sümptomite kodeerimiseks kasutage vastavaid koode (loetelu ei ole lõplik):

- Kopsupõletik: J12.8 (muud viiruspneumooniad);
- Äge bronhiit: J20.8 (Muude täpsustatud organismide tekkene äge bronhiit);
- Bronhiit, teisiti täpsustamata: J40 (Täpsustamata kas äge või krooniline bronhiit);
- Alumiste hingamisteede nakkus, täpsustamata või äge hingamisteede nakkus: J22 (Alumiste hingamisteede täpsustamata äge nakkus);
- Respiratoorne nakkus: J98.8 (Muud hingamiselundite täpsustatud 17.07.2020 haigusseisundid);
- Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom (ARDS): J80 (Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom);
 

või mõni muu patsiendil esinev seisund, mida on võimalik RHK-diagnoosina täpsustada.

Kui patsiendil on ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni leid ja ei ole teadaolevat kontakti COVID-19 haigega, kasutage diagnoosi märkimisel ainult J06.9 (Täpsustamata ägedad ülemiste hingamisteede nakkused).

b) Kokkupuute märkimine

Kodeerige haigussümptomite puudumisel, kui isiku kokkupuude haigestunuga:

- võimalik kokkupuude kinnitatud COVID-19 haigega märkige põhikoodiks Z20.8 (Ühekordne või pikaajaline kontakt muude nakkushaigustega) ja kaasuvaks märkige kood U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.
- võimalik kokkupuude kinnitamata COVID-19 haigega märkige põhikoodiks Z03.8 (Jälgimine muude kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes) ja kaasuvaks märkige kood U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.
 

c) Isolatsiooni märkimine

Koduse isolatsiooni määramisel, kui inimese lähikontaktne on kinnitatud COVID-19 haigusega, kasutage põhidiagnoosina koodi Z29.9 (Täpsustamata profülaktikameede) ja kaasuvaks märkige koodi U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.

3. COVID-19 patsiendi jälgimine ja kontaktsetega tegelemine

Kodusele ravile suunatud patsienti ja tema pereliikmete terviseseisundit tuleb jälgida vähemalt 14 päeva alates sümptomite tekkimisest. Tähelepanu tuleb pöörata tervise seisundi muutustele haiguse teisel nädalal. Teisel nädala on täheldatud alumiste hingamisteede haiguste sümptomite süvenemist.

4. Isolatsiooni lõpetamine

Haigusjuht (ja TVL) lõpetatakse vastavalt patsiendi paranemisele (otsustatakse juhupõhiselt). Patsiendi paranemise kohta tuleb sisestada märge digilukku.

4.1 Patsientide ja tervishoiutöötajate (sh hooldusasutuste töötajad) isolatsiooni lõpetamine

- Haigusnähtude algusest on möödunud vähemalt 14p ja viimase 72h vältel ei ole palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ja respiratoorsed sümptomid taandunud.
- SARS-CoV-2 infektsiooni läbi põdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustestimist ei teostata.
- Immuunpuudulikkusega patsientide korral konsulteerige enne isolatsiooni lõpetamise otsust infektsioonhaiguste arstiga.
 

4.2 Isolatsiooni lõpetamine asümptomaatilisel patsiendil

- Haigusnähtudeta varasemalt teadmata COVID-19 staatusega positiivse SARS-CoV-2 PCR korral lõpetatakse isolatsioon 10 p möödumisel alates positiivsest testist.
- Kordustestimist ei teostata.
 

4.3 Kokkupuude COVID-19 haigega (kodune või tööalane kontakt)

- Kokkupuutejärgne isolatsioon lõpetatakse 14 päeva möödudes arvestades esimesest kontaktis viibitud päevast.
- Kui sümptome pole tekkinud, siis pole isolatsiooni lõpetamisel testimine vajalik.
- Haigusnähtude tekkimisel kehtivad punktis 4.1. toodud isolatsiooni lõpetamise kriteeriumid.

 

Perearsti tegevusjuhised (pdf)
руководство работникам здравоохранения на первичном уровне (pdf)