Perearsti tegevusjuhised (18.06)

Perearsti tegevusjuhised (pdf)
руководство работникам здравоохранения на первичном уровне (pdf)

18.06.2020


JUHIS TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE ESMATASANDIL (COVID-19)

COVID-19 LABORATOORNE TESTIMINE

Perearsti kaudu suunatakse testimisele:
a) kõiki (sh ka nimistuväliseid ja ravikindlustamata) sümptomitega (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) patsiente olenemata vanusest;
b) sümptomiteta patsiendid enne hoolekandeasutusse ja õendushaiglasse suunamist.

Nädalavahetustel pöörduvad kõik patsiendid (nii perearstiga kui perearstita) perearsti nõuandeliini 1220 poole ja vajadusel suunab 1220 kõne valves olevasse kliinikusse, kus näidustusega patsiendid suunatakse vajadusel arsti poolt COVID-19 testimisele.

Respiratoorsete sümptomitega sotsiaalhoolekande töötajad saavad testimisele minna ka tööandja suunamisel. Kui aga isik pöördub terviseseisundi tõttu perearsti poole, siis suunatakse ta vajadusel testimisele perearstikeskuse poolt. Teised tööandjad enam töötajaid otse testimisele saata ei saa.

Hospitaliseeritud või haiglaravi vajavas seisundis teadmata etioloogiaga respiratoorsete haigustega patsient testitakse haiglas.

Laboratoorne testimine COVID-19 suhtes toimub läbi testimiskeskuse. Testimiskeskusesse patsiendid otse helistada ei saa. Perearst koostab patsiendile anamneesi ja saatekirja COVID-19 testimisele ning edastab selle läbi MEDIPOSTI testimissüsteemi (kõik perearstid on liidestatud MEDIPOSTI kesksüsteemiga). Testimiskeskus võtab patsiendiga ühendust ja informeerib proovivõtu ajast ja kohast.

SARS-CoV-2 analüüsi võib isikukaitsevahendite olemasolul ja infektsioonikontrolli meetodite õigel kasutamisel ka perearstikeskuses kohapeal võtta. Juhul, kui perearst või -õde võtab ise proovi, siis tellib ta programmist analüüsi, saadab laborisse ning labor edastab testi tulemuse nii programmi kui digilukku.

21.04.2020 taastati plaanilise ravi osutamine. Juhend on leitav Terviseameti kodulehel „Miinimumnõuded tervishoiuteenuste osutajatele plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia järgsetes tingimustes“ ja selle lisad 1; 2; 3. Eriarsti vastuvõttu või teises tervishoiuasutuses teostatavat uuringut või protseduuri vajavatel patsientidel korraldatakse COVID-19 testimine vajaduspõhiselt (näiteks enne aerosoole genereerivaid protseduure) patsienti vastu võtvas tervishoiuasutuses.

PEREARSTI tegevused COVID-19 viirushaiguse kahtlusega patsiendi vastuvõtule või telefoni teel pöördumisel.

Kinnitatud ja võimaliku COVID-19 infektsiooniga patsiente reeglina vastuvõtule ei kutsuta, välja arvatud juhul, kui on arstliku otsuse põhjal otsustatud teisiti.

1. Kui respiratoorsete sümptomitega ja/või palavikuga patsient helistab:
1.1 Kui patsiendi seisund on kerge, siis kuulub ta nõustamisele ja kodusele jälgimisele ning teda ei kutsuta vastuvõtule. Patsiendiga lepitakse kokku järgmised kaugkontaktiajad kuni tervenemiseni.
1.2 Kui patsiendi haigusnähud on süvenenud ning teda oleks vaja kutsuda vastuvõtule, tehakse seda nakkuskahtlusega patsientidele eraldatud ajaks. Perearsti vastuvõtule lubatakse ainult ette registreeritud patsiendid.
1.3 Kui patsiendi seisund on raske ning tekib kahtlus hospitaliseerimisvajadusele, siis kutsub tervishoiuteenuse osutaja patsiendile koju kiirabi.
2. Juhul, kui patsient kutsutakse vastuvõtule:
2.1 Käsitletakse kõiki respiratoorseid haigeid ja/või palavikuga patsiente kui võimalikke COVID-19 haigeid infektsioonikontrolli meetmete rakendamise mõttes.
2.2 Vastuvõtul lähtutakse tervishoiuteenuste osutajatele miinimumnõuetest plaanilise töö taastamiseks COVID-19 epideemia järgsetes tingimustes sh lisad 1; 2; 3.

Patsiendi lahkumise järgselt peab desinfitseerima patsiendiga kokku puutunud pinnad, sh ukselingid. Seejärel peaks eemaldama kummikindad, teostama kätepesu ja -desinfektsiooni, dokumenteerima haigusloo, desinfitseerima käed uuesti ning panema kätte uued kaitsekindad. Teisi isikukaitsevahendeid võib kasutada edasi, kuid neid peab kindlasti vahetama nende määrdumisel või saastumisel. Maski peab vahetama vastavalt tootja juhenditele, kuid soovituslikult peaks seda vahetama iga 4 tunni järel.

3. Haiguslehe avamine

COVID-19 diagnoosiga patsiendile ja tema lähikontaktsetele võib väljastada haiguslehe (epideemilise seose alusel).

Haigus- või hoolduslehe saamiseks tuleb patsiendil võtta ühendust oma perearstiga.

Haigestunud perearstikeskuse töötaja, kelle seisund võimaldab tööga jätkata, suunatakse võimalusel kaugtööle. Võimalusel perearstikeskust ei sulgeta, kuid koheselt teavitatakse olukorrast Terviseametit (tervishoiuteenuste osakond).

Lähikontaktseks loetakse inimene kes:

- elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
- on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);
- on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
- on viibinud koos COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel
 -on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel;
- tervishoiutöötaja või muu hooldustöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust, ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud.
- Laboritöötajad ja kiirabitöötajad, kes on töödelnud COVID-19 patsientide proove ja kes ei ole kasutanud soovitatud isikukaitsevahendeid või ei ole neid vahendeid korrektselt kasutanud
- Epidemioloogilised seosed peavad olema esinenud 14 päeva jooksul enne patsiendi haigestumist.

 

4. COVID–19 haigestumise kodeerimise juhised RHK-10 alusel

U07.1 COVID-19, ainult kui COVID-19 on laboratoorselt kinnitatud

U07.2 COVID-19, laboratoorselt kinnitamata, kui COVID-19 on kliiniliselt/ epidemioloogiliselt kinnitatud ja viirusele pole laboratoorset kinnitust või kui laboratoorset testi pole võimalik teha.

a) Haigestunud patsiendi diagnooside märkimine

Põhidiagnoosina märkige seisund, mis kirjeldab peamist ja enim ressursse vajavat seisundit tervisehoolduse episoodil (näiteks J12.8 kopsupõletik). Lisaks põhidiagnoosile märkige kaasuvaks diagnoosiks U07.1 või U07.2.

Peamiste haigusseisundite ja sümptomite kodeerimiseks kasutage vastavaid koode (loetelu ei ole lõplik):

- Kopsupõletik: J12.8 (muud viiruspneumooniad);
- Äge bronhiit: J20.8 (Muude täpsustatud organismide tekkene äge bronhiit);
- Bronhiit, teisiti täpsustamata: J40 (Täpsustamata kas äge või krooniline bronhiit);
- Alumiste hingamisteede nakkus, täpsustamata või äge hingamisteede nakkus: J22 (Alumiste hingamisteede täpsustamata äge nakkus);
- Respiratoorne nakkus: J98.8 (Muud hingamiselundite täpsustatud haigusseisundid);
- Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom (ARDS): J80 (Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom);

või mõni muu patsiendil esinev seisund, mida on võimalik RHK-diagnoosina täpsustada.

Kui patsiendil on ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni leid ja ei ole teadaolevat kontakti COVID-19 haigega, kasutage diagnoosi märkimisel ainult J06.9 (Täpsustamata ägedad ülemiste hingamisteede nakkused).

b) Kokkupuute märkimine

Kodeerige haigussümptomite puudumisel, kui isiku kokkupuude haigestunuga:

- võimalik kokkupuude kinnitatud COVID-19 haigega märkige põhikoodiks Z20.8 (Ühekordne või pikaajaline kontakt muude nakkushaigustega) ja kaasuvaks märkige kood U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.
- võimalik kokkupuude kinnitamata COVID-19 haigega märkige põhikoodiks Z03.8 (Jälgimine muude kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes) ja kaasuvaks märkige kood U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.

 

c) Isolatsiooni märkimine

Koduse isolatsiooni määramisel, kui inimese lähikontaktne on kinnitatud COVID-19 haigusega, kasutage põhidiagnoosina koodi Z29.9 (Täpsustamata profülaktikameede) ja kaasuvaks märkige koodi U07.2 (COVID-19, laboratoorselt kinnitamata). Sümptomaatika puudumisel testile ei suunata.

5. COVID-19 patsiendi jälgimine ja kontaktsetega tegelemine

Kodusele ravile suunatud patsienti ja tema pereliikmete terviseseisundit tuleb jälgida vähemalt 14 päeva alates sümptomite tekkimisest. Tähelepanu tuleb pöörata tervise seisundi muutustele haiguse teisel nädalal. Teisel nädala on täheldatud alumiste hingamisteede haiguste sümptomite süvenemist.

6. Isolatsiooni lõpetamine

Haigusjuht (ja TVL) lõpetatakse vastavalt patsiendi paranemisele (otsustatakse juhupõhiselt). Patsiendi paranemise kohta tuleb sisestada märge digilukku.

Patsientide ja tervishoiutöötajate (sh hooldusasutuste töötajad) isolatsiooni lõpetamine

- Haigusnähtude algusest on möödunud vähemalt 14p ja viimase 72h vältel ei ole palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ja respiratoorsed sümptomid taandunud.
- SARS-CoV-2 infektsiooni läbi põdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustestimist ei teostata.
- Immuunpuudulikkusega patsientide korral konsulteerige enne isolatsiooni lõpetamise otsust infektsioonhaiguste arstiga.

 

Isolatsiooni lõpetamine asümptomaatilisel patsiendil

- Haigusnähtudeta varasemalt teadmata COVID-19 staatusega positiivse SARS-CoV-2 PCR korral lõpetatakse isolatsioon 14p möödumisel alates positiivsest testist.
- Kordustestimist ei teostata.

 

Kokkupuude COVID-19 haigega (kodune või tööalane kontakt)

- Kokkupuutejärgne isolatsioon lõpetatakse 14 päeva möödudes arvestades esimesest kontaktis viibitud päevast.
 -Kui sümptome pole tekkinud, siis pole isolatsiooni lõpetamisel testimine vajalik.
- Haigusnähtude tekkimisel kehtivad punktis 6.1. toodud isolatsiooni lõpetamise kriteeriumid.

 

Perearsti tegevusjuhised (pdf)
руководство работникам здравоохранения на первичном уровне (pdf)