Tere!
Perearstiprogramm on keeruline tarkvara, mis ühest küljest peab pakkuma “kliinilist funktsionaalsust” ehk aitama tervishoiutöötajaid patsientide ravimisel, teisest küljest aga võimaldama tohutul hulgal muid kõrvalisi tegevusi, mis ravitööga juba kaudsemalt seostuvad. Näiteks raviarvete koostamine ja edastamine, tõendite vormistamine, aruandluste vormistaminejmt. Praegu turul saadaval olevate tarkvaradeta oleks igapäevatöö mõeldamatult aeglane ning frustreeriv. Sellest hoolimata ei ole neis realiseeritud täielik potentsiaal, kuna tegemist on tööriistadega, mis on välja arendatud pika aja jooksul, tõenäoliselt eeskätt pigem bürokraatia lihtsustamiseks, kui kliinilise töö kvaliteedi ja kiiruse tõstmiseks.
Kõnealuse projektiga avanes Eesti Perearstide Seltsil (EPS) perioodil 03.04.20-01.03.21 suurepärane võimalus keerata senine tavapärane perearstiprogrammi arendusprotsess tagurpidi. See tähendab, et kui tavaliselt on IT-lahendused tagasisidestamiseks jõudnud sisuliselt valmis kujul perearstide ja -õdedeni, siis antud projekti raames läks EPS koos oma koostööpartneri Igluga enne millegi ehitamist rohujuuretasandile, et aru saada, mida perearstid ja -õed kui perearstiprogrammi lõppkasutajad üldse oma igapäevatöö tegemiseks päriselt vajavad.
Projekti käigus uurisime üle terve Eesti nii suurte kui ka väikeste praksiste, nii linna kui ka maapiirkonna perearstide ja -õdede käest, kuidas võiks välja näha näiteks ravilugude dokumenteerimine, saatekirjade vormistamine, töövõimetuslehtede avamine ja palju muud. Saadud kaardistamistöö tulemusel lõi EPS koos Igluga sirvitavad ja klikitavad ekraanivaated ehk eskiisid, mis võiksid visuaalsel ja selgel kujul edasi anda lõppkasutajate vajadusi. Nagu teada, üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Lisaks mõtte edasi andmisele on eskiiside alusel võimalik liikuda üks samm lähemale kaasaegsele reaalsele tarkvarale. Lähenesime ülesandele kaasaegselt - enne arutamine, mõttetöö ja prototüüpimine, seejärel reaalne arendamine.
Sellel lehel on võimalik kõikide eskiisidega ning nendega seonduvate materjalidega tutvuda. Reaalsust ei saa ära unustada, aga status quo murdmiseks peab ka natukene unistama. Seetõttu olemerõõmsad, kui meie presenteeritud ideed võtavad ühtlasi natukene kukalt kratsima või imestama.
Eskiisid
Soovime perearstide ja -õdede sünteesitud mõtteid ja ideid presenteerida interaktiivsel kujul, mistõttu koostasime kuus võrdlemisi tüüpilist patsiendijuhtumit, mis perearstikeskuses ette võivad tulla. Iga loodud juhtumi juures on nii seletav video, kui ka võimalus eskiisil protsess sammhaaval otsast lõpuni omas tempos läbi mängida.
Eskiiside kasutamiseks tuleb klikkida sinistel kastidel, mis viivad sind järgmise näitlikustava sammuni. Eskiis kuvab interaktiivseid siniseid kaste, kui eskiisi mistahes osal vasak-klikid. Sinistel kastidel klikkimisega jõuad lõpuks juhtumi lõppu ning kui soovid sama juhtumit otsast peale vaadata, pead eskiisi uuesti avama või klikkima nupule “juhtumi algusesse”.
Lahendust tutvustav video
Peeter Parv
Valdavalt terve ning eneseteadlik noormees, kes arsti poole pöördub harva. Perearsti visiidi võtab ette ainult juhul, kui vajab töövõimetuslehte või soovib haiguse korral konsultatsioon.
Juhtumi kirjeldus
Perearstikeskuse poole pöördub varasemast terve 28-aastane mees, kellel on kaks päeva tagasi tekkinud nohu, köha ja palavik. Patsient esitab päringu, kasutades digilugu. Ta soovib töövõimetuslehte ja testi.
Kristjan Kaasik
Sportliku eluviisiga tudeng, kelle elus on tervise teadlik jälgimine olulisel kohal. Ta tegeleb aktiivselt tervisespordiga ning ootab perearstilt tuge elukvaliteedi tagamisel. Ta külastab perearsti pigem sagedasti ning käib regulaarselt tervisekontrollides.
Juhtumi kirjeldus
Pereõe visiidile pöördub varasemast terve 22-aastane mees, kes soovib üldist tervisekontrolli, kuna vahetas hiljuti elukohta ning tahab näha uut perearstikeskust.
Heino Puusepp
Aktiivse eluviisiga pensionär, kes väldib arsti juures käimist. Ravimite võtmine ununeb tal tihti ning seega on see üsna korrapäratu. Pereõde kutsub krooniliste haiguste jälgimiseks visiidile.
Juhtumi kirjeldus
Perearstile helistab 74-aastane mees, kes soovib pikendada oma krooniliste haigustega seotud retsepte.
Karmen Kalda
Terviseteadlik pensionär, kellele kirglikuks hobiks on taimekasvatus. Ta on oma tervise eest hoolitsemisel kohusetundlik ning järjepidev ning käib regulaarselt kontrollimas oma krooniliste haiguste seisu.
Juhtumi kirjeldus
Perearsti visiidile pöördub plaanilises korras hea ravisoostumusega 68-aastane naine, kes on regulaarsel jälgimisel seoses kõrgvererõhutõve ja 2.tüüpi diabeedi tõttu. Patsient on kutsutud visiidile, et vaadata üle raviskeem, fikseerida kehakaal, teha kroonilise haige profülaktilised analüüsid ning adresseerida võimalikke tekkinud uusi probleeme seoses patsiendi krooniliste haigustega.
Marika Kiik
Mõistlikus määras tervislikke eluviise järgiv naisterahvas, kelle südamelähedaseks hobiks on ratsutamine. Tal ei ole eelnevaid haiguseid ning ta pöördub tüüpiliselt perearsti juurde ägeda haigestumise korral või immuniseerimiseks.
Juhtumi kirjeldus
26-aastane naine tuleb perearsti visiidile, kuna tema käeliigsed on viimase 3 kuu jooksul igapäevaselt järjest rohkem valutama hakanud ja jäigaks muutunud.
Marika Kiik
Mõistlikus määras tervislikke eluviise järgiv naisterahvas, kelle südamelähedaseks hobiks on ratsutamine. Tal ei ole eelnevaid haiguseid ning ta pöördub tüüpiliselt perearsti juurde ägeda haigestumise korral või immuniseerimiseks.
Juhtumi kirjeldus
26-aastane naine käis perearsti visiidile, kuna tema käeliigsed on viimase 3 kuu jooksul igapäevaselt järjest rohkem valutama hakanud ja jäigaks muutunud. Saabunud on tema uuringu tulemused ning nüüd arst otsustab teostada e-konsultatsiooni reumatoloogile.
Materjalid
Projekti meeskond
Kristjan Krass
TAT-i projekti juht, Eesti Perearstide Selts
Kristjan on proviisorikutsega IT-entusiast ning õpib Tallinna Tehnikaülikoolis infotehnoloogia teaduskonnas tervisetehnoloogiaid. Eesti Perearstide Seltsis on ta löönud erinevates tarkvara puudutavates teemades kaasa juba 14 aastat. Alates 2011. aastast töötab Kristjan Eesti Perearstide Seltsis, kus juhib mentorlusprojekti PrimCareIT. Kristjan ütleb, et selts on andnud talle võimaluse töötada koos erakordselt andekate inimestega ning süüvida esmatasandi tervishoiu mehhanismidesse. TAT-i peremeditsiini tarkvara projekti eesmärk – muuta tööprotsesside toimimine efektiivseks ja vajaduspõhiseks – on tema sõnul ambitsioonikas.
Andres Lasn
TAT-i projekti juht, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige
Andres on peremeditsiini eriala lõpetanud perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, kellel on huvi tehnika, digitaalse maailma ja sellega seonduva uuenduslikkuse vastu. Nendel teemadel on Andres n-ö põlve otsas nokkinud juba enne arstiõpingutega alustamist ning meditsiinihariduse taust on andnud võimaluse kokku liita mitu huvi. Selle projekti raames on ta eelkõige huvitatud sellest, et panna kasvama esimene IT-idu, mille abil jõuaks tulevikus perearstide ja -õdedeni sellised tarkvaralahendused, mis ei sunni veateateid dešifreerima ja infoabiliini otsas rippuma, vaid lubavad sujuvalt ja takistusteta tegeleda meditsiiniga.
Iglu
Iglu on 2013. aastal asutatud tarkvaraarenduse ja IT-konsultatsiooni ettevõte, kes koondab ühise jääkupli alla ligi 50 IT-maailma insener-eskimot. Iglu klientide hulka kuuluvad nii e-tervise, finants, logistika, telekommunikatsiooni, avaliku sektori kui ka hariduse valdkonna ettevõtted, kellega koos ehitatakse olulist lisaväärtust loovaid lahendusi. Seda kõike tehakse agiilselt, jätkusuutlikult ning tugeva tiimina. Väga olulisel kohal lahenduste loomisel on kasutajakeskne disain ning just seetõttu on ellu kutsutud Iglu Digital Agency tiim, kes elab ja hingab lõppkasutajaga ühes rütmis, hoolitsedes selle eest, et ka kõige keerukamad süsteemid oleksid lihtsad ja mugavad kasutada.
Laura Asu
Iglu Digital Agency meeskonna juht ja kasutusmugavuse analüütik
Laural on üle kaheksa-aastane töökogemus kasutajamugavuse ja kasutajaliidese analüütikuna. Ta on vedanud Iglus kasutusmugavuse suunda ja juhtinud selle valdkonna tiimi üle kolme aasta. IT-valdkonnas on ta töötanud kokku üle 14 aasta. Teooria teadmised on ta omandanud Tartu Kutsehariduskeskuses veebidisaini ja e-kaubanduse erialalt. Praegu õpib ta Tartu Ülikoolis psühholoogiat.
Laura lõpetas arstiteaduskonna aastal 2016. Tema soov on ühenda pikaajaline kogemus IT valdkonnas oma meditsiinialaste teooriateadmistega.
Joonas Kessel
Kasutusmugavuse analüütik
Joonasel on üle seitsmeaastane töökogemus analüüsi-, arendus- ning disainiprojektides. Iglus on ta töötanud üle kolme aasta kasutajamugavuse analüütikuna.
Teenusedisaini teoreetilised teadmised omandas Joonas Tallinna Ülikooli magistriõppes Inimese ja Arvuti Interaktsiooni (HCI) erialal. Inimese ja arvuti interaktsiooni distsipliin ühendab infotehnoloogiat, disaini ja kognitiivset psühholoogiat. Erialal õpetatakse teaduspõhist lähenemist kasutajaliideste disainile, tarkvaraarendusele ja tehnilistele süsteemidele.
Alina Trussova
Loovjuht, kasutajamugavuse ja kasutajaliidese disainer
Alinal on üle kolmeaastane töökogemus kasutajamugavuse (UX) ja kasutajaliidese (UI) disainerina. Teoreetilised teadmised on ta omandanud Taanis (International Business Academy) ja Hispaanias (Istituto Europeo di Design).
Praegu töötab Alina Iglus loovjuhina. Tema põhilised tööülesanded on kasutajamugavuse ja kasutajaliidese disain, kasutajauuringud, prototüüpimine, veebidisain, illustratsioonid, kasutajaliidese, kasutajamugavuse disaini valdkonna juhtimine.
