Perearstide seltsi juhatus kohtus 10. veebruaril Kohtla-Järvel Ida-Viru piirkonna perearstidega.

Seltsi juhatuse liige Tatjana Ruže rääkis alustuseks, et peaaegu kõik Ida-Viru piirkonna perearstid osalesid 2014. aasta kvaliteedisüsteemis ja neist 50 täitis kriteeriumid, neist 40 koefitsiendile 1,0 – see tähendab, et väga hästi. Kvaliteedisüsteemi kriteeriumid täitnud perearstide nimekirjaga saab tutvuda haigekassa veebilehel.

Muudatused kvaliteedisüsteemis

Ruže tõi välja ka peamised muudatused 2015. aasta kvaliteedisüsteemi indikaatorites. Üks neist puudutab näiteks hüpertoonikuid, kellele peab olema aasta jooksul välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti. Täpsemalt ütleb indikaatori kirjeldus:

„Vähemalt kuus retsepti angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori või angiotensiin (II) antagonisti ravimirühmast mikroalbuminuuria-positiivsele hüpertooniatõve (diagnoosiga I10-I15) haigele.“

Kõikide 2015. aasta indikaatorite kirjeldusega saab tutvuda haigekassa veebilehel.

https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/PKS/indikaatorikirjeldused_2015.pdf

Samuti rääkis ta täiendavatest indikaatoritest, nagu diferentseeritud järjekord, mis tähendab, et kui patsient pöördub tervisekeskusesse kas registraatori või pereõe kaudu, siis peab registraator küsima, mis põhjusel pöördutakse – on see tõend, äge haigus, mille puhul tuleb kiiresti arstile pääseda või krooniline haigus. Vastav info peab peegelduma ka registratuuri failis.

Ta lisas, et seejuures on olemas kindlad kriteeriumid, kui kiiresti peab patsient arsti juurde pääsema: kui patsiendil on vaja tervisetõendit, siis kahe nädala jooksul, kroonilise haiguse korral viie päeva jooksul, ägeda haigestumise korral samal päeval.

Seltsi juhatuse liige Vanda Kristjan selgitas, et selline kord ongi vajalik eelkõige selleks, et patsient pääseks perearsti juurde vastavalt sellele, kui kiireloomuline on tema probleem. Kui patsiendi käest ei küsita midagi ja järjekord moodustub kõigile võrdsetel alustel, siis kiiret abi vajavad patsiendid ei pruugi abi õigel ajal saada.

Kuulajate hulgas tekkis küsimus, milleks on see siiski vajalik registreerida ning seltsi juhatuse esimees Diana Ingerainen tõi välja, et mõnes kohas on järjekorrad väga pikad ja just seetõttu tuleb see fikseerida.

Vanda Kristjan lisas, et selleks, et neid indikaatoreid saaks kvaliteedisüsteemis arvestada, peab olema võimalik nende täitmist kontrollida. Samas töötati see kord tema sõnul välja veel enne haigekassa kvaliteedisüsteemi, eesmärgiks eelkõige see, et patsient pääseks arsti juurde võimalikult kiiresti, vastavalt oma vajadustele.

Jutuks tuli ka e-konsultatsioon, mida olid saalis viibijatest kasutanud vaid vähesed, kuid nende kogemused olid samas positiivsed. Ühe plussina toodi näiteks välja, et kui patsient ei ole mingil põhjusel raviotsusega rahul, saab viidata sellele, et see ongi e-konsultatsiooni teel saadud Tallinna spetsialisti vastus, mitte vaid perearsti otsus.

Vanda Kristjan tõi ka ühe näite e-konsultatsioonist uroloogiga. Näiteks teeb perearst meespatsiendile PSA-testi, tulemus on 8 ja PSA-skoori järgi on sümptomeid. Perearst saadab uroloogile e-konsultatsiooni, kuna nende näitajate järgi oleks vaja täiendavat spetsialisti konsultatsiooni ja võib-olla ka histoloogiat. Uroloog võib pärast patsiendi andmetega tutvumist määrata esmalt täiendava uuringu ning alles siis, kui selle tulemused on olemas, kutsuda patsiendi vajadusel enda vastuvõtule, et teha raviotsus. Seeläbi säästetakse üks eriarsti vastuvõtt.

Diana Ingerainen tõi näite e-konsultatsioonist pulmonoloogiga, kes saatis tema patsiendi kompuuteruuringule. Kuna uuring näitas, et kõik oli korras, siis patsient tuli tagasi perearsti juurde ega pidanudki eriarsti juurde minema. „E-konsultatsioon võib lõppeda kolme variandiga – et eriarsti juurde pole üldse vaja minna, et eriarst kutsub enda vastuvõtule või eriarst ütleb perearstile, mis uuringud teha.“

Tervisekeskused toovad kaasa uusi muresid

Tervisekeskustest rääkides tõstatus teravalt Kiviõli perearstide mure. Nimelt tegutseb Kiviõli polikliinikus tervisekeskus, kus töötab viis perearsti, kuid neil tundub olevat probleeme tervisekeskuse kaasajastamiseks raha taotlemisega.

Asjaga seotud perearst seletas, et Kiviõli tervisekeskusel on hooldusravi litsents ja sotsiaalministri eelnõus oli esialgu sees punkt, mille kohaselt hooldushaiglal oleks olnud õigus taotleda raha, kui tema ruumides töötavad perearstid. Määruse kinnitamisel jäeti see punkt aga mingil põhjusel välja ja nüüd on tekkinud olukord, kus Kiviõli tervisekeskus ei saa hoolimata hooldusravi litsentsi omamisest taotleda raha tervisekeskuse renoveerimiseks oma ruumides.

„Kiviõli linna näite puhul saab seda praeguse määruse põhjal teha vaid omavalitsus, millel on polikliinikuhoone hoonestusõigus. Kiviõli linnal seda ei ole, sest hoonestusõigus on antud Kiviõli tervisekeskusele 90 aastaks. Alguses kuulus kogu haiglakompleks Kiviõli linnale, aga perioodil, mis üle kogu Eesti moodustati sihtasutusi, pidid kõik haiglahooned üle minema sihtasutustele, mis tehti ka Kiviõlis. Nüüd, et Kiviõli perearstid saaksid oma ruume renoveerida, peaks sihtasutus andma oma ruumid üle linnale, et linn saaks taotleda raha,“ kirjeldas ta probleemi.

Diana Ingerainen soovitas perearstidel ühineda oma firmadega ühe katusorganisatsiooni alla, mis astub sihtasutusega lepingulisse suhtesse, mis võimaldab esitada taotlust. Probleemi detailsemaks lahendamiseks soovitas ta pöörduda Maie Nogelaineni poole sotsiaalministeeriumist.

Veel selgus, et paljudele Ida-Virumaa perearstidele, kes töötavad üksi või kahekesi, teeb muret, kas nad saavad tervisekeskuste tekkides samamoodi jätkata. Ingerainen kordas üle, et tervisekeskustesse ühinemine on perearstidele vaid üks võimalus, kuid mitte kohustus. Lisaks märkis ta, et praegused muudatused on eelkõige selleks, et meil oleks midagi ka 15 aasta pärast.


Piltide autor: Matti Kämärä