Täna selgusid HivDigital Hackathon 48-tunnise arendusmaratoni digilahenduste konkursi võidutööd, millest üks ongi HIV-ga nakatanute automaatse digituvastuse loomine.
Süsteem võtab aluseks HIV-ga koos esinevad haigused, nagu näiteks B ja C hepatiit, vöötohatis, seeninfektsioonid, korduvad kopsupõletikud, tuberkuloos jt ning aitab perearstidel ja edaspidi ka teistel tervishoiutöötajatel teha valiku, kellele kiirtest teha.
Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul oleks selline lahendus arstidele ja õdedele suureks abiks. «Arstil on vaja otsustustuge, mis juhib tähelepanu, et inimesel on HIV-viirusele viitavad sümptomid ning järgmise sammuna aitaks sama süsteem nõustada patsienti,» selgitas Ingerainen.
«Perspektiivis on võimalik lahendust rakendada ka teiste krooniliste haiguste, nagu diabeet ja südameveresoonkonnahaigused, varajaseks avastamiseks,» märkis Praxise juht Tarmo Jüristo.
Eestis on 2016. aasta augusti seisuga kokku registreeritud 9404 HIV-i juhtu (seal hulgas 482 AIDS-i juhtu). ELi riikidest oli 2014. aastal jätkuvalt kõige kõrgem uute juhtude arv Eestis.
Kui varem levis HIV pigem narkomaanide seas, siis praegu on ligi pooled juhtumid seotud nn tavainimestega, kes on selle saanud seksuaalsel teel. Ligikaudu 30–40% uutest HIVi juhtudest diagnoositakse hilises staadiumis, mis tähendab, et nakatunu on päris pikalt olnud nakkusohtlik (tihti ka enda teadmata). Varase diagnoosimise ja ravi korral on võimalik aga nakkusoht viia miinimumini.
HIV-iga seotud kulud on iga aastaga suurenenud. Kui 2010. aastal olid HIV-i diagnoosiga inimeste ravikulud 7,7 miljonit eurot, siis 2015. aastaks on see tõusnud 18 miljoni euroni.
Allikas: tervis.postimees.ee
