Tallinna Perearstide Seltsil on traditsiooniks saanud valida sündmus või inimene, kes peremeditsiini valdkonda enim mõjutanud või lõppevast aastast meelde jäänud.   

Tiitlite saajate valimiseks korraldas Tallinna Perearstide Selts küsitluse perearstide hulgas. 

Aasta Tegija nominendid olid:

1. Peremeditsiini õppetool, kes on andnud olulise panuse peremeditsiini kui eriala arengusse ja populariseerimisse ning viis sisse 4-aastase residentuuriõppe.
2. Ida-Tallinna Keskhaigla kui kõigeperearstisõbralikum ja koostöövalmim haigemaja.
3. Hea Tahte koostöölepe – esmatasandi arstiabi jätkusuutlikkuse tagamise prioritiseerimine
4. Esmatasandi Koolitus- ja Arenduskeskus EKAK- üle Eesti toimuvad praktilised ja kvaliteetsed väikerühma koolitused.
5. Dr. Ingrid Alt Paide Vee Perearstikeskusest – perearst -ainuke inimene, kes teab saladust, kuidas noored perearstid maale tööle saada.
6. Dr. Le Vallikivi – Eesti Perearstide Seltsi juht, au ja südametunnistus – särav, terav ja pühendunud
7. Dr. Karmen Joller – kõige aktiivsem perearstide hääle kuulutaja meedias

 

Aasta Tegija tiitli pälvib tänavu  Peremeditsiini õppetool 4-aastase residentuuri sisseviimise ning olulise panuse eest peremeditsiini arengusse ja populariseeimisse. Õppetool on suutnud peremeditsiini eriala muuta tudengite seas atraktiivseks nii et oluliselt on tõusnud peremeditsiini residentuuri astuda soovivate noorte arv. 
Alates sellest aastast kestab peremeditsiini residentuur 4 aastat, mis tagab residentide süvendatuma väljaõppe ja vastab paremini ka noorte ootustele. Õppetool tegeleb palju ka meditsiiini eetika küsimustega ning pöörab suurt tähelepanu suhtlemiskunstile meditsiinis, korraldades koolitusi tudengitele ja arstidele, mis baseeruvad tõenduspõhistel suhtlemise meetoditel ja võtavad arvesse erinevaid inimese käitumist mõjutavaid psühholoogilisi ja sotsiaalseid tegureid. Õppetoolil koos Eesti Perearstide Seltsiga on oluline roll perearstide pädevuse hoidmisel ja hindamisel väärtustades sellega teadmiste kaasaegsena hoidmise tähtsust ja elukestva õppe olulisust arsti praktikas. 

 Aasta Ämbri nominendid olid:

1. E-surmasündmuse projekti elluviimine – ebapiisavalt testitud IT-lahendus ja lõnklik kommunikatsioon projekti elluviimise alguses, mis tkitas segadust ja pahameelt.
2. E-töövõimetuslehed – puudulik IT-lahendus, mis on perearstidel ejuurde toonud palju bürokraatlikku käsitööd.
3. Alkoholi aktsiisi langetamine – lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
4. Leetrite levikuajal leetrite vastu vaktsineerimiseks kasutatava MMR vaktsiini puudumine Eesti turul.
5. Terviseamet – olematu kommunikatsioonioskus ning tegevuslubade väljastamisega jänni jäämine, mis oli mitmel juhul komistuskiviks tervisekeskuste avamisel.
6. Medsofti uus perearstiprogramm Perearst 3.
7. Paljudele perearstidele hinge läinud kollegiaalsuseteemaline juhtum

Aasta Ämbri tiitli sai perearstidelt E-surmasündmuse projekti elluviimine segaduse ja pahameele tekitamise eest tundliku sündmuse käsitlemisel, ebapiisavalt testitud IT-lahenduse ja lünkliku kommunikatsiooni eest.

Projekt käivitus 01. juulil 2019. Selle eesmärgiks oli muuta surma registreerimise süsteem elektrooniliseks ning lihtsustada ja kiirendada lahkunu omaste asjaajamist surma registreerimisel. Edaspidi ei pea lähedased minema enam surma registreerima kohalikku omavalitsusse, vaid saavad matmiseks vajaliku surmatõendi kohe tervishoiuasutusest, kes teeb kindalks surma põhjuse. Muutus on igati positiivne ka arsti seisukohast, kuna ka paberkandjal surmatõendi väljastamine oli tüsilik.
Muutus eeldas aga vajalikke IT-lahendusi mitmete asutuste infosüsteemides (Tervise Infosüsteem, Kiirabi, Rahvastikuregister, tervishoiasutuse andmebaas), mis peavad omavahel laitmatult klappima. Paraku tekkis projekti käivitumise järel mitmeid tõrkeid protsessi erinevates lülides, mida ei suudetud ette näha või mis olid ebapiisavalt ette valmistatud ning see tekitas segadust nii arstides kui lahkunu omastes. Vigade leidmine oli ajamahukas. Hästi polnud läbi mõeldud ka kommunikatsioon ning käitumine protsessi tõrgete korral. Sellest tulenevalt pidid arstid ise lahkunu omaste ees võtma vastutuse ning leidma vabandused, miks surmadokumendi väljastamine viibib. See on näide meie e-riigi killustatusest ja sidususe puudumisest, kus igaüks vastutab küll oma töölõigu eest, kuid puudub terviklahenduse eest vastutuse võtja.
Olgu see Ämber soovituseks edaspidistele projektidele, et piisav testimise aeg, kõigi osapoolte teistega arvestav panus protsessi ja lõpp-kasutaja kogemus lahenduse testimisel on väga olulised ja aitaks vigu välja tuua enne projekti elluviimist. 

 
 
Lisainformatsioon: 
Dr Reet Laidoja 
Tallinna Perearstide Seltsi juht 
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  
 

Teate edastas:
Eli Lilles