Kuigi perearstide puudus Eestis on üldteada fakt, siis senini polnud uuritud, miks neid ikkagi napib. Ise perearstina töötav Marta Velgan kaitses neljapäeval Tartu Ülikoolis selleteemalist doktoritööd.
Möödunud aastal ilmus OSKA uuring, mis keskendus perearstiabile. Uuring jõudis nukra tõdemuseni, et praegusel kujul perearstiabisüsteemi ülalhoidmiseks ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu.
Uuringu tarvis tehti arvutus, mis näitas, et perearstide praeguse arvu säilitamiseks peaks alates 2028. aastast asuma igal aastal tervishoidu tööle 50 uut perearsti.
Võrdlusena oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest olid perearstid 939 ehk 19,7 protsenti. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud.
Puudujäägi vähendamiseks suurendas sotsiaalministeerium 2022. aastal peremeditsiini residentuuri vastuvõttu. Kui varem võeti õppima 35 arst-residenti, siis viimastel aastatel 40, mis teeb sellest meditsiiniteaduste valdkonna kõige suurema vastuvõtuga eriala. Iga aasta need kohad aga paraku täis ei tule.
Möödunud aastal asus perearstiks õppima 33, aasta varem 36 ja 2022. aastal 29 arst-residenti.
"Praegune residentuur ei suuda kuidagi seda vajadust täita. Kas see on üldse realistlik, et residentuuris oleks rohkem kui 50 peremeditsiini residenti? Ma ei oska ka öelda," arutles Marta Velgan.
Lisaks on kogu Euroopa Liidus murekoht perearstide kõrge vanus. 2023. aastal olid Eesti perearstid keskmiselt 56-aastased ehk kuus aastat vanemad kui arstid keskmiselt.
Sealjuures on üle 65-aastaste perearstide hulk viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. "See tähendab, et lähiajal võib olukord päris keeruliseks minna. Me räägime ikkagi sellest, et lähiajal lähevad päris paljud perearstid pensionile," lausus Velgan.
Andreas Abel: tervishoid vajab selget korraldust
Velgan nentis, et lisaks peremeditsiinile on raskusi ka teistes tervishoiuvaldkondes. "Kui aga esmatasand lonkab, hakkab kogu tervishoid lonkama. Isegi kui patsient ei saa mujale pöörduda, siis perearsti poole ikka. Eks ma muretsen ka tuleviku pärast," põhjendas ta, miks peab teemaga tõsiselt tegelema.
Sarnased probleemid
Marta Velgani doktoritöö koosneb kolmest uuringust. Üks keskendus üliõpilaste erialavalikule kolme riigi näitel (Eesti, Belgia, Ungari), teine uute perearstide edasistele karjäärivalikutele ja kolmas oli seotud perearstide väljarändega.
Kolmest uuringust tulid välja üsna sarnased tegurid. "Ei saa öelda, et see, mis mõjutab tudengite erialavalikut ja mis mõjutab arstide väljarännet, oleksid väga erinevad," ütles Velgan.
Töödest tuli välja, kuidas järjest enam tahetakse eriala, mis võtab arvesse töö- ja eraeluvahelist tasakaalu. "Kui seda ei saavutata, minnakse sageli paremaid variante otsima. See paistab silma nii tudengite erialavalikust kui ka uute perearstide edasistes töösoovides või karjäärivalikutes. See on ka põhjus, miks perearstid otsustavad minna kusagile mujale riiki tööle," ütles Velgan.
Samas näevad inimesed perearstitööd siiski ühe võimalusena, kus on töö ja eraelu tasakaalu märksa lihtsam saavutada. "Samamoodi nähakse positiivsena ravi järjepidevust. Perearstid näevad oma patsiente pika aja jooksul, saavad tegeleda nende erinevate tervisemuredega ja inimesi on võimalik tema tervisevalikutes väga palju toetada. Just suhe inimestega on see, mida peetakse peremeditsiini eriala juures oluliseks," tõi Velgan välja.
Eesti elanike kolesteroolitase ületab märkimisväärselt soovituslikku piiri
Laiemalt tuleb vaadata, millised on perearstide töötingimused ja milliseid töötingimusi eeldavad noored peale kasvavad perearstid. Uuringus osalejad rõhutasid tunnet olla vajatud ja väärtustatud. "Samuti on oluline tunne, et asjad liiguksid paremuse suunas. Ehk kui on ettekujutus, kuidas perearstid võiksid töötada, siis oleks ka näha, et selle nimel tehakse tööd. Sageli just pettutaksegi süsteemis, mis viib inimesed otsima muid võimalusi," lausus Velgan.
Siinkohal on oluline märksõna veel bürokraatia vähendamine, mis puudutab sageli perearstikeskuste asutamist, aga ka patsientide nimistusse võtmist.
"Töötingimused peaksid ikka paremaks muutuma, et vähem aega kuluks paberitööle ning rohkem saaks tegeleda päris inimeste ja nende muredega," ütles Velgan.
Värske doktor uuris kitsamalt ka põhjuseid, miks perearstid Eestist mujale riiki tööle lähevad.
"Ma ei usu, et Eesti on kõige halvemas seisus, aga loorberitele ei tasu jääda puhkama. Kui tingimused halvenevad, võib väljaränne suureneda. Arvestades, kui väike riik me oleme ja kui palju raha kulub arstide õpetamiseks, siis me ei saa omale lubada ühtegi arsti, kes välja rändab," lausus Velgan. Seega peaks riik panustama, et kõik, kes on vähegi huvitatud, jääks Eestisse perearstina tööle.
Kuigi sageli arvatakse, et peamine arstide väljarände põhjus on raha, selgus doktoritööst, et nii see ei ole.
"Raha on sageli boonus, mida nähakse võib-olla alles siis, kui mujale kohale jõutakse, aga raha pärast pigem minema ei minda," sõnas Velgan.
Doktoritöö: spirituaalsed vajadused jäävad tervishoius sageli tähelepanuta
Juba teise riiki elama ja töötama läinud perearstidele võiks olla tagasitulek palju lihtsam, kui nad seda ühel hetkel soovivad. Siinjuures tõid arstid välja mitmeid takistusi, mis puudutasid nii tervishoiutasandit aga ka näiteks riiki laiemalt. Kui takistusi oleks vähem, oleks ka huvi eriala vastu Velgani sõnul suurem.
"Kuigi Euroopa Liidus võiks eeldada, et omandatud haridus on tunnustatud kõikides Euroopa Liidu riikides, siis nii alati ei ole. Näiteks, kui inimene on omandanud Rootsis peremeditsiini eriala ja tahaks tulla tagasi Eestisse, siis juba see on sageli esimene takistus. Tihti ei ole selle kohta ka teavet, kuhu pöörduda ja kes peaks olema esimene kontakt ehk siis erialade tunnistamine ja tööle aitamise puhul ei ole päris head arusaama, kuidas süsteem töötab," tõi Velgan välja.
Perearstide puudus on Velgani sõnul keeruline probleem, millel ei ole üht konkreetset põhjust. "Kui tahame, et meil oleks mõne eriala arste, siis esmalt peavad olema ka tudengid sellest erialast huvitatud ja arstiteaduse lõpetades selle suuna valima," lausus ta.
Velgan rääkis, et alahindas tudengite erialavalikul tugevalt eeskujude mõju. Kui üliõpilasel oli mõni perearstist eeskuju, kallutas see tudengi valima perearsti eriala.
Riikidevahelises võrdluses paistsid silma Belgia üliõpilased, kes valisid peremeditsiini oma erialaks võrreldes Eesti või Ungari tudengitega märksa sagedamini.
Selle taga olevate põhjuste üle võib Velgani sõnul pelgalt spekluleerida. "Tõenäoliselt on Belgias perearstidel parem palk ning perearste inimeste kohta on oluliselt rohkem kui Eestis või Ungaris," rääkis ta. Viimases on üldse suhteliselt väike perearstide kogukond. Belgias on aga peremeditsiini eriala oluliselt vanem kui näiteks Eestis või Ungaris. Seegi võib tervishoius nende positsiooni mõjutada.
Marta Velgan kaitses 15. mail doktoritööd "Perearstide puuduse põhjused Eestis ja Euroopas: eriala- ja karjäärivalikud ning perearstide migratsioon".
https://novaator.err.ee/1609695171/doktoritoo-perearstipoua-taga-on-too-ja-eraelu-tasakaalu-otsingud