“Peremeditsiinis olid rõõmupäevad,” kirjeldab möödunud nädala neljapäeval ja reedel Tartus toimunud residentuurieksamit eksamikomisjoni töös osalenud perearst Katrin Martinson.
Residentuuri 40 kohale esitas avalduse 40 inimest, kellest 33 oli esimeseks eelistuseks märkinud just peremeditsiini eriala. Eksamile tuli 39 inimest ja 38 neist selle ka sooritas.
“See kõik teeb meile väga suurt rõõmu. Tegemist oli üle aegade ühtlaseima ja tugevaima konkursiga,” ütles igapäevaselt Linnamõisa perearstikeskuses, kuid juba aastaid ka residentuuri eksamikomisjoni töös osalev dr Katrin Martinson. Tema sõnul oli kandideerinute motivatsioon väga kõrge ning teadmised suurepärased.
Ühel inimesel, kes seekord residentuuri ei pääsenud, jäi puudu õppeks vajalikust keeleoskusest ning tema vaade peremeditsiinile oli pisut kitsas (tegemist oli arstiga, kes soovis eriala vahetada). Keeleoskus on paranenud
Kui möödunud aastal jäi mittepiisava eesti keele oskuse tõttu residentuuri uks suletuks üsna mitme kandidaadi ees, siis tänavu oli ka kolmandatest riikidest pärit kandidaatide keeleoskus õppeks igati sobilik.
“Keelega oli väga palju vaeva nähtud. Osad kandidaadid olid elanud Eestis vaid 3-4 aastat, kuid nende tase oli vestluseks ja õppeks täiesti piisav. Seda oli hästi tore tõdeda,” kommenteeris dr Martinson.
20-25% residentuurieksami sooritanutest olid mehed, kuid sooline kuuluvus ei ole tegelikult oluline näitaja. Palju tähtsam on motiveeritus ning sügav huvi maailma kõige huvitavama meditsiinilise eriala vastu, leiab Katrin Martinson.
Enamus tulevastest residentidest olid lõpetanud Tartu Ülikooli, kuid 7-8 pärit teistest ülikoolidest. Suurema osa sissesaanutest moodustasid tänavu ülikoolist arstidiplomi saanud.
Erialavahetus pole haruldane
Oli neidki, kes varem mõnel teisel erialal residentuuri läbinud ning töötanudki, kuid otsustanud nüüd erialal vahetada.
“Küsime alati ka põhjuste kohta, miks eriala vahetada soovitakse. Enamasti on tegemist kombinatsiooniga erinevatest põhjustest, kuid täiesti selgelt oli seekord igal juhul tegemist väga kaalutletud otsustega,” avas Katrin Martinson erialavahetajate tausta. “Eelkõige viidati soovile teha midagi laiapõhjalisemat ning peremeditsiini eriala suurele plussile – parimale sobivusele isikliku eluga. Ehk siis sellele, et perearst saab töö sobitada perekonnaelu ja huvialadega, öövalveid ei ole ning päevast töörütmi ja töökeskkonda on võimalik ise kujundada.”
“Ja mis on võtmetegur erialavaliku tegemisel – see on sõnum perearstidest kolleegidele: kuuenda kursuse praktika. See on see, mis noortele arstidele, kes ülikooli lõpetavad, asjad selgeks teeb ning otsuseks aluse annab. Kui nad praktikaga rahule jäävad ja aru saavad, kuidas peremeditsiinis töötatakse, siis tehaksegi valik peremeditsiini kasuks,” viitas dr Martinson.
“Kokkuvõtteks võib öelda, et tase oli ühtlaselt hea ja kõrge. Eksamikomisjon jäi väga rahule nii kandidaatide keeleoskuse kui teadmistega,” võttis ta kaks päeva väldanud eksami lühidalt kokku.
Hoolimata sellest, et 40 kohast täideti konkursiga peaaegu kõik ehk 38, korraldatakse peremeditsiini erialal augustis ka järelkonkurss.