Kristel Uustamm
perearst
Perearst Kristel Uustamm OÜ

Kes lahendab terviseküsimused esmatasandil, kui märkimisväärne osa perearste on lähikümnendil süsteemist lahkumas, inimressurssi meditsiiniabi tagamiseks napib ja järelkasv sellega sammu pidada ei suuda ning kui kiirabi ja EMO töötajad peavad tulema toime pöördumistega, mille põhjused on sageli elustiiliga seotud haigused ning mis ei ole ei erakorralised ega eluohtlikud? Mida saame muuta meie, arstid, ja mida saab teha iga inimene ise, et meie tervishoiusüsteem tulevikus paremini toimiks?

Rahvusvahelised uuringud kinnitavad: tugev esmatasand suudab lahendada kuni 80% tervisemuredest. See on kulutõhus ning vähendab kõrgema tasandi teenuste koormust. Ometi näeme, et kiirabisse ja erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördutakse muu hulgas ka lihtsa kättesaadavuse tõttu, kuigi enamiku tervisemuredest saaks lahendada ka perearsti meeskond.

Vastutust kujunenud olukorra eest ei saa panna neile, kes EMO-sse pöörduvad – meil puudub toimiv ja ühtne süsteem, mis aitaks väärtuslikku ressurssi vajaduspõhiselt suunata. Kuna puudub selge ja arusaadav süsteem patsientide selekteerimiseks vastavalt nende tervisemure raskusele, otsustavadki inimesed ise, kas pöörduda tervisekeskusesse, perearstikeskusesse, EMO-sse või kutsuda kiirabi.

Samuti ei ole praegu kättesaadav ööpäevaringne perearstiabi, kuigi enamik pöördumisi EMO-sse ja kiirabisse toimuvad siiski tööajal. See on lihtne ja kiire viis saada abi.

Muudatusi oli vaja juba eile

Kuna rahva tervis on riigi julgeoleku ja kestlikkuse seisukohalt ülioluline, vajame süsteemi, mis pakub vajaduspõhist abi õigel ajal ja õiges kohas. Tervishoiusüsteemi ebatõhus kasutamine kahjustab lõpuks kõiki – see kurnab abiandjaid ja seab ohtu abivajajad. Esmatasandi tugevdamiseks saab selle arengut juhtida strateegiliste suundade kaudu, need on inimkesksus, kestlikkus, kvaliteet ja ohutus. Esmatasandi tervishoiu arengukava aastaks 2035 pakub selleks terviklikku lähenemist.

Inimkeskus loob patsiendile tervisesüsteemis sujuva liikumise, kus koostöö perearstide, eriarstide, koduõdede ja sotsiaaltöötajate vahel on hästi korraldatud. See tagab patsiendile tervikliku ja läbimõeldud raviteekonna ning tema vajadustele vastavad teenused, võttes arvesse ka tema enda arvamust ja eelistusi.

Eelistatakse esmatasandi terviseteenuseid, mis oleksid kättesaadavad kodu lähedal. Arvestades vananevat elanikkonda ja sellega seotud tervisevajadusi, on tulevikus eriti oluline suurendada pereõdede arvu, et nad saaksid tõhusamalt korraldada vajaduspõhiseid koduvisiite. See võiks omakorda aidata vähendada ka kiirabi koormust. Praegu toimiv koduõdede süsteem tegeleb rohkem tagajärgede lahendamisega ja aina kasvav töökoormus ei võimalda praeguse ressursiga teha perearsti meeskonnal piisavalt ennetavaid visiite. Esmatasandil töötades näeme sageli, et vanemaealistel on terviseseisundist tingitud liikumisraskused, mis takistavad osalemist tavapärastes tervisekontrollides. Mure on sageli komplekssem, sest lisaks tervisemuredele on taustal ka habras sotsiaalmajanduslik seis. Sellises olukorras on hea koostöö ja infovahetus sotsiaalsüsteemiga eriti oluline.

Lisaks, arvestades, et krooniliste haigete nõustamine toimub peamiselt õdede tasandil, võiks kolmas pereõde olla suureks abiks nende patsientide jälgimisel, toetades tüsistuste ennetamist ja vähendades vajadust haiglaravi järele. Tugevdatud meeskond, kus perearsti nimistus töötaks kolmas pereõde, või rohkem võimestatud koduõdede süsteem looks paremad eeldused paindlikumaks ja patsiendikesksemaks lähenemiseks.

Suund keskendub muu hulgas tervislike eluviiside edendusele ja haiguste ennetusele. Esmatasand on alati ennetustegevuste eest hea seisnud ja selle olulisust rõhutanud. Laste tervisekontrollid, vaktsineerimine piisava hõlmatuse saavutamiseks igas vanusegrupis, nõustamine tervislike eluviiside osas, krooniliste haigete jälgimine – kõik see hoiab elanikkonna tervemana ja hoiab seeläbi taas kord märkimisväärselt kokku ressurssi, mis kuluks tagajärgedega tegelemiseks. Tervena elatud aastad võimaldavad pikemat aega riigi toimimises osaleda ja sellesse panustada.

Inimene peab jõudma õigel ajal abini, mille määrab tema tervisemure raskus

Kestlikkuse eesmärk on tagada igaühele vajaduspõhise perearstiabi, sh tervishoiu olulisimad teenused kodu lähedal. Kokku on lepitud toimivad raviteekonnad, mis on integreeritud vajalike vaimse tervise ja sotsiaalteenustega. Raviteekonnad võimaldavad patsiendi terviklikku käsitlust ja tema sujuvat teekonda tervishoiusüsteemis, sellest võidavad kõik osapooled. Paraneb tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsientide rahulolu. Olulise osa ravipiirkondadest moodustavad tervisekeskused ja perearstikeskused, pakkudes nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuseid. On loodud piirkondlikud tervisevõrgustikud (TERVIK), mis tagavad vajaduspõhise tervishoiuteenuste kättesaadavuse ühtlaselt kogu riigis. 24/7 kättesaadavad esmatasandi tervishoiuteenused, telemeditsiin ja digitaalsed terviseplatvormid tagavad vajaduspõhise tööajavälise terviseabi. Lisaks aitavad tugevad TERVIK-ud paremini valmistuda ja valmis olla erinevateks kriisideks.

Kolmas strateegiline suund on kvaliteet ja ohutus, eesmärgiga luua ohutud ja tõenduspõhised tervishoiuteenused. Raviteekond algab tervisemure analüüsist, et teha kindlaks, kui kiiresti on abi vaja. Suunda toetab riiklikult arendatud digitaalne triaaži- ja otsusetoesüsteem. Peamine spetsialistidevahelise suhtluse viis on e-konsultatsioon, mis toetab koostööd ja patsiendi liikumise sujuvust tervishoiusüsteemis.

Tervishoiutöötajate kõrgetasemelise ja ühtlase pädevuse tagamiseks peetakse oluliseks elukestvat õpet. Pädevuse järjepidevaks hindamiseks on kasutusel ühtne hindamissüsteem. Oluline on ka õdede mitmekülgsem väljaõpe ja lisapädevused, mis võimaldavad pakkuda terviklikumat abi ja esmatasandit tõhusalt toetada. Õenduskeskne lähenemine vajab mõtteviisi muutust, sest inimeste harjumus on läbi aegade olnud pigem arstikeskne. Kui õdede professionaalset arengut järjepidevalt toetatakse, suudavad nad iseseisvalt katta olulise osa esmatasandi tervishoiuteenustest, see leevendab arstide töökoormust ja võimestab meeskonnatööd.

Rollide selgus ja iga spetsialisti maksimaalne panus on suund, millest võidavad nii patsiendid kui ka meditsiinitöötajad.