Erakorraline või mitte? Erakorralise meditsiini osakond (EMO) on tervishoiusüsteemi üks keerukamaid sõlmpunkte – see ei kuulu selgelt ei esmatasandi ega haiglaravi alla, vaid paikneb justkui kahe valdkonna piiril. See tekitabki dilemma: kas EMO on esmatasandi teenus, kuhu võib pöörduda iga tervisemurega, või on see siiski mõeldud vaid haiglaravi vajavatele, eluohtlikus seisundis patsientidele? Esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisel osalenud erakorralise meditsiini esindajad määratlesid EMO pigem esmatasandi tervishoiu osana.

On reaalsus, et EMO-sse pöörduvad inimesed ka kergemate tervisemuredega, mis ei ole tegelikult erakorralised. Kui EMO soovib täita ka esmatasandi rolli – olla kättesaadav ja avatud kõigile, kes vajavad meditsiinilist abi –, siis ei ole õiglane nuriseda selle üle, et sinna pöördutakse sageli ka mitte- erakorraliste probleemidega. Tegelikult on EMO justkui esmatasandi tervishoiu ja haiglaravi vahepealne lüli, mis peab suutma reageerida mõlemale vajadusele. See roll on aga jätkusuutlik vaid siis, kui süsteem toetab EMO-sid selgete suunamismehhanismide ja triaažisüsteemidega....