Peremeditsiini resident Karoliina Heinmets kirjeldab perearsti tööd kui mitmekesist ja vastutusrikast, mille käigus on oluline luua pikaajaline arsti-patsiendi suhe:
"Põhiõppes ja ka haigla tsüklites kohtab endiselt arusaama, et perearstid „ei tee midagi“ või et nende töö on lihtne ja tööpäev on lühike. Sageli puudub tegelik arusaam perearsti töö sisust. Olles töötanud perearstikeskuses, näen vastupidist – tööpäevad on sageli pikemad kui kaheksa tundi ning teadmised peavad olema äärmiselt laiapõhjalised. Perearsti töö on keeruline ja vastutusrikas ning selle väärtus ei jõua tihti perearstikeskusest väljapoole.  See kogemus on süvendanud minu arusaama perearstist kui keskse tähtsusega spetsialistist tervishoiusüsteemis."

Ajakiri „Perearst“ jaanur 2026. Loo autor: Aive Mõttus. Foto: Vallo Kruuser

Helle Saarsoo sai perearstiks olude sunnil, kuid ei ole seda kahetsenud:
  „Ma ei töötaks pensionieas, kui peaksin oma tööd tegema vastu tahtmist ja huvitult,“ ütleb üle 30 aasta Haapsalus perearstina töötanud Helle Saarsoo, keda on tunnustatud ka linna vapimärgiga. Helle Saarsoo on Haapsalus inimesi ravinud jub üle 40 aasta.
“Minu tööpäev algab igal hommikul umbes tund aega enne vastuvõttu, et tutvuda päeva jooksul visiidile tulevate patsientide eelnevate uuringute andmetega. Ainult sel juhul on aega vastuvõtu ajal patsiendile otsa vaadata ja teda kuulata, teda kaasata otsuste vastuvõtmise protsessi, selgitada miks ja kuidas.  Päev ei lõpe kunagi viimase patsiendi järel ukse sulgemisega, läheb veel paar tundi kirjutamisele ja helistamisele.” 

Ajakiri “Perearst” aprill 2026. Loo autor: Madis Filippov. Foto: Vallo Kruuser

Dr Maire Suurkivi töötab Virumaal perearstikeskuses Viru Perearstid:
“Inimesed võiksid võtta rohkem vastutust oma tervise eest ja omada rohkem teadmisi sellest, kuidas lihtsamate tervisemurdega toime tulla. Palju räägitakse patsientide õigustest, aga kohustustest mitte nii väga. Oma tervise ja elustiilivalikute eest vastutab ikkagi inimene ise ja suuresti nendest valikutest sõltub, kui palju inimene üldse arstiabi vajab. Siin perearstid just väga palju teha ei saa. Muutused peaksid hakkama pihta ühiskonna hoiakutest ja haridussüsteemist.”

Ajakiri “Perearst”, november 2025.  Loo autor: Madis Filippov. Foto: Mihkel Leis.

Hanna-Liina Paat: esmatasandi tugevus peitub loovuses, toetavas kogukonnas ja pidevas õppimises
Peremeditsiini eriala arst-residendina kogeb Hanna-Liina Paat iga päev, et arstiks olemine pole ainult omandatud teadmiste rakendamine, vaid ka looming, kuulamine ja inimlik kontakt. Patsientide tänulikkus ning kolleegide tugi annavad jõudu tulla toime ka kõige raskematel päevadel.  „Samuti ei väsi mind üllatamast see, kui palju positiivset energiat annab tagasi inimestega suhtlemine, olgu siis tegu kolleegidevahelise aruteluga, patsiendi vastuvõtuga või residentide ja noorte perearstide ühisüritustega. Mõni päev algab väsinult, kuid see möödub kiiresti, kui esimene patsient uksest sisse astub. Mõnikord on kõige raskemate haigustega inimesed kõige positiivsema ellusuhtumisega, samuti võivad kõige tänulikumad olla need patsiendid, kes ei soovi ühtegi uuringut või saatekirja, vaid lihtsalt oma mure ärakuulamist.“

Ajakiri „Perearst“, oktoober 2025. Loo autor: Aive Mõttus. Foto:  Helin Loik-Tomson

Kristi Särgava: perearsti töös on oluline näha sümptomite taha ja märgata inimest tervikuna 
Kivimäe Perearstikeskuse perearst Kristi Särgava: „Pean väga oluliseks perearsti ja patsiendi suhet. Selle alus on nimistu kuulumine perearstile. Nimistu tähendab palju enamat kui lihtsalt patsientide nimekirja – see on aastate jooksul ülesehitatud usaldus- ja partnerlussuhe ning järjepidev kvaliteetne ravilugu. See on perearstitöö süda ja kvaliteedi alus“. 

Ajakiri „Perearst“, august 2025. Loo autor: Agne Annist. Foto:  Helin Loik-Tomson