Valmisolek kriisideks

Kriisid ümbritsevad meid igapäevaselt, keda rohkem, keda vähem sõltub eelkõige sellest, kui valmis inimene on kriisidega hakkama saamiseks.

COVID kriis õpetas meile, et me pole valmis, polnud vajalikke oskusi, tarvikuid, juhiseid.

Arvestades sõda Ukrainas ja Eesti geograafilist asukohta - peame olema valmis ka võimalikuks sõjaliseks ohuks.

Kriisis kehtivad mõned põhimõtted:

  1. Iga kriis on tervishoiukriis - mõni varem, mõni hiljem. COVID oli kohe tervishoiukriis. Ukraina sõjapõgenikud oli veidi hiljem. Elektrikatkestused mõjutavad kohe tervishoidu. Pole kriisi, mis tervishoidu ei puudutaks.
  2. Igaüks teeb enda tööd - ehk perearstid teevad perearsti tööd, mitte ei hakka traumakirurgideks vms - jah, asukoht, kus perearstitööd teha ei pruugi olla perearstikeskus
  3. Sõja ajal ei kao kuhugi teised haigused - insulte, infarkte, nakkushaigusi, olmetraumasid juhtub ikka ja kroonikud vajavad jätkuvalt perearsti jälgimist, ravi
  4. Kui sul on plaan, siis kriisis lendab plaan esimesena prügikasti - ehk kui sa oled olukorras, kus saad plaani järgi tegutseda, siis see pole kriis. Aga plaanide tegemine ja läbimängimine on see, mille kaudu me suudame oma ettevalmistust oluliselt parandada ja vähemalt läbimängitud olukordadega hakkama saada edukalt.
  5. Kriisi alguses ära looda teistele, pead hakkama saama ilma riigi abita - kui riiki tabab suur kriis, siis alguses on segadus ja uue tegevusplaani koostamine ja perearstikeskuse probleem ei pruugi olla esimene, mida lahendama asutakse.

Iga inimene, hoolimata sellest, kas on ta on perearst või mitte saab enda ja enda pere, keskuse ettevalmistamiseks teha päris palju.

 Individuaalselt ja perega:

Väga head juhised on https://www.olevalmis.ee/ ja ole valmis äpis.

 Perearstikeskusega:

  1. Rääkida meeskonnaga, mis inimeste valmisolek on, mis plaanid on sõjalise olukorra puhul.
  2. Vaadata üle, kus on teie keskuses potentsiaalne varjumiskoht, kuhu mahute teie ja teie patsiendid - peaks olema 2 kivi seina ühel pool ja 2 kivi seina teisel pool - ilma akendeta ruum.
  3. Võtta kasutusele EPS kriisitöögrupi poolt koostatud tegevuskaardid(LINK) - täita ja modifitseerida need enda keskusele sobivaks ja mängida potentsiaalne olukord keskuses läbi.
  4. Olla infoväljas, osaleda Peremeditsiini kriisikonverentsil, loodetavasti tulevikus kriisikoolitustel, õppustel

MIDA PEREARSTIKESKUSED KRIISIS TEEVAD - VALGUSFOOR 

EPS koos Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja Terviseametiga koostas VALGUSFOORI - ehk mis tegevusi keskused tegema peavad kriisiolukorras.

Valgusfoori taseme ehk värvi ütleb Terviseamet.

TEGEVUSKAARDID

EPS on koostöös Terviseametiga teinud kõikide perearstikeskuste jaoks 19 erineva situatsiooni läbimõtlemise lihtsustamiseks

Tegevuskaardid 19 erineva situatsiooni läbimõtlemise lihtsutamiseks

MTÜ Eesti Perearstide Selts
Reg. nr. 80101887
Sõpruse pst 179, Tallinn 13415
info@perearstiselts.ee
a/a EE671010102001436008