Järelehüüded Le Vallikivile
Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldab siirast kaastunnet Le Vallikivi lähedastele, kolleegidele ning Eesti Perearstide Seltsile!
Le - Sa ei olnud lihtsalt Aasta Arst või Aasta Tegija, Sa olid Tegija Arst suure tähega läbi oma karjääri. Sa olid arst, kelle vahetu, soe ja inimlik suhtumine, ausus ning huumoorimeel innustasid ja julgustasid patsiente ka siis, kui võitlesid ise raske haigusega. Suur tänu Sulle!
Armas-armas Le!
Just eile tahtsin Sulle taaskord saata Sinu kui EPS juhi poolt kingitud pihlaka punaseid kobaraid minu aiast Endlas.
Aga seal oli vaid üks väga ilus ja täiuslik punakobar ja teised veidi nirud. Mõtlesin, et Sulle sobib saata vaid ülitäiuslikku pilti ja et otsin midagi uut Sulle saatmiseks. See polnud lihtne, sest olin kõige ilusamaid lilli oma aiast Sulle juba kordi saatnud. Nii jäigi see eile saatmata. Kui homme koju lähen, saadan ikka Sulle selle pihlakakobara ära...küll Sina juba märkad.
Sa saatsid mulle pildi oma perest, väga armsaid sõnumeid, hoian neid kõiki alles.
Soovisin Sulle igal õhtul Taevaisalt õnnistust.
Nüüd hakkan Sulle igal õhtul lehvitama.
Ja igatsus lendab Su poole, kallis Lekene! Olid täpselt nii imeline, kui Elle-Mall kirjutab...
Hinges on kurbus ja valu.
Arst Le Vallikivi lahkus liiga noorelt.
Jääme alati teda meenutama kui arukat meditsiini eestkõnelejat, arvamusliidrit, suurte kogemuste- ja teadmistega kolleegi. Ta jõudis palju ja jääb alatiseks Eesti arstide mälestustesse.
Kaastunne abikaasale, poegadele, sugulastele, sõpradele, perearstidele.
Mälestan meie peremeditsiini säravat tähte Le Vallikivi. Jään meenutama tema vaimukust ja tarkust keeruliste olukordade lahendamisel, tähelepanelikkust ja sõbralikkust suhtlemisel, tervet sportlikku ellusuhtumist. Minu südamlik kaastunne abikaasale poegadega.
Kaastunneme Aira perearstikeskuse kollektiiviga
Väga kurb :(
Tore inimene ja suurepärane kolleeg.
Jõudu perele
Armas Le,
Mäletan Sind põgusalt tegelikult juba 90ndate lõpust, kui Sa tollasesse Telliskivi Perearstikeskusesse praktikale tulid. Sa olid selline “rebel” ja krutskiliku olemisega tüdruk.
Ja veel mäletan Sind ühelt väga ammuselt bussireisilt WONCAle, ikka sellise vimkaga tüdrukuna.
Kes oskas arvata, et Sinust saab varsti Eesti perearstinduse ja tegelikult kogu Eesti meditsiini üks juhtfiguure, kelle vürtsikaid ja naelapea pihta tabavaid sõnavõtte kuulavad lugupidamise ja kohati ka ärevusega soliidsed haiglajuhid ja mugavasse tugitooli uppunud ametnikud.
Viimane ere mälestus Sinust on ühelt perearstide konverentsilt, kus rääkisid sellest, kuidas mõnikord tuleb tahtmine käekotiga virutada (seda tunnet oleme vist kǒik kogenud lootusetuses võitluses nõmeda bürokraatiaga või muu selletaolisega).
Aga see Sinu metafoor oli nii äge ja kujundlik, et jääb igaveseks meelde.
Ja tagantjärele teame, et kandsid juba tookord endas rasket haigust, aga seda teadsid ainult Sinu lähedased.
Ja nüüd oled Sa äkki läinud. Kuidas siis nii?
Kuidas me ilma Sinu vaheda sõna ja terava pilguta toime tuleme?
Igatahes oled Sa endast võimsa jälje jätnud, me ei unusta Sind kunagi.
Kaastunne Sinu perele, loodan, et valvad nende käekäigu üle, kus Sa iganes ka oled.
Le oli rohkem kui arst – ta oli mentor, inspireerija ja julguse andja paljudele meist. Tema selge mõte, soe huumor ja vankumatu sirgeselgsus jäävad meid saatma.
Oleme tänulikud, et saime tema kõrval kasvada – õppida, küsida, kahelda ja areneda. Tema eeskuju jääb meiega.
Puhka rahus, Le.
Jää hüvasti , kallis Le! Miks küll nii vara.... Jääme meenutama Sinu ettevõtlikkust, sõnaseadmisoskust, julgust meie eest seista ja alati ka argumenteerda seda, huumorimeelt.Olid Sina ju see, kellellt sai alati nõu ,kellega olid meil huvitavad õhtused vestlused.
Puhka rahus!
Südamlik kaastunne lähedastele ja kolleegidele!
Le Vallikivi oli inimene ja arst, kelle nimi jäädvustub suurte kuldsete tähtedega - kõige-kõige paremas mõttes.
Tohter, kes tegi oma tööd suure südamega, ennastunustavalt ja kirega, kelle jaoks patsiendid ja nende tervis olid olulised ja tähtsad; kes võttis palju ette ja suutis palju.
Aitäh, kallis perearst, jääd meie mälestustesse!
Head teed!
Su teekond
on jõudnud lõpule
ja aeg tulnud
pelgu minna
vaiksesse tardumisse...
(R.Tagore)
Südamlik ja siiras kaastunne Le abikaasale ja lastele, Jürgenson Perearstikeskuse arstidele ja õdedele, Eesti Perearstide Seltsi liikmetele.
Le jalajäljed on kustumatud ja jäävad...
Kurbus täitis minu, ruumi mu ümber ja maailma. Le oli nii kihvt inimene- julge ja aus!
Sügav kaastunne lähedastele.
Eesti Lastearstide Selts avaldab sügavat kaastunnet silmapaistva kolleegi lahkumise puhul perele, lähedastele, sõpradele ja kõikidele Eesti perearstidele
Armas Le,
Sa olid tõeliselt erakordne inimene lõputu energia, selge visiooni ja uskumatu visadusega, mida saatmas just Sulle omane huumor, siirus ning julged ja tabavad väljaütlemised. Sul on meie kõigi südames väga eriline koht.
Sinuga koos oleme üles ehitanud meie unistuste tervisekeskuse. Sa oled leidnud jõudu olla toeks oma patsientidele ajal, mis Sul endal on olnud raskemgi kui neil. Sa oled innustanud ja inspireerinud nii meie meeskonda kui arvukaid kolleege ja noori perearste. Sa oled andnud sedavõrd hindamatu panuse Eesti peremeditsiini arengusse, et ajast, mil juhtisid Eesti Perearstide Seltsi, räägitakse kui Le ajast. Ja selle kõige kõrvalt oled Sa suutnud olla imeline ema, abikaasa, sõber ja kolleeg.
Jääme alatiseks igatsema Sinu ilmekaid pilke, siirast naeru, värvikaid väljaütlemisi ja puhkuseaegseid kirjavastuseid, mis olid ootamist väärt. Loodame, et suudame Sinu patsientide eest vääriliselt hoolt kanda ning jääme alatiseks keskuseks ja meeskonnaks, mille üle võiksid uhkust tunda.
Jääme Sind alatiseks mäletama ja igatsema.
Tere, Soovin avaldada südamest tulevat kaastunnet dr Le Vallikivi lahkumise puhul. Ta oli meie pere perearst – inimene, keda usaldasin täielikult ja kelle poole pöördumine andis alati kindlustunde. Tema juures tundsin end alati hoituna. Vahel võttis meid vastu tema all töötav teine arst, kuid mina lootsin alati, et saan minna just dr Vallikivi enda vastuvõtule. Ta oli soe, tähelepanelik, kiire reageerimisega ja tõeliselt inimlik arst. Olen väga tänulik, et just tema aitas mind õigel ajal minu tervisemurega – sain tema abiga väga kiiresti teada oma diagnoosi ja alustatud raviga.
Mälestus, mis mind väga sügavalt puudutas: käisin oma lapsega tema vastuvõtul vaid paar päeva enne seda, kui jõudis avalikkuseni uudis tema raskest haigusest. See teadmine lõi mind jalust – ta oli seal, rahulik ja hooliv nagu alati, ise samal ajal raske haigusega võideldes.
See räägib nii palju tema tugevusest, hoolivusest ja pühendumusest patsientide vastu. Teadmine, et ta oli selle haigusega võidelnud juba aastaid, teeb tema pühendumise veelgi märkimisväärsemaks. Jään teda mäletama tänu ja austusega.
Puhka rahus, dr Le Vallikivi
Siiras kaastunne perele, lähedastele
Väga, väga kahju! Oli suurepärane inimene!
Peremeditsiini õppetooli kollektiiv jääb mäletama Le'd kui silmapaistvat perearsti, kirglikkku eestkõnelejat ja väsimatut õiglasema tervishoiu eest võitlejat. Tema julged sõnavõtud, värvikad metafoorid ja kompromissitu ausus jätsid harva kedagi külmaks, kuid panid alati mõtlema. Le oli inimene, kelle kohalolu oli tuntav – mitte pelgalt nähtav, vaid sisuliselt mõjus.
Tema kirg ja pühendumus viisid teda tunnustusteni, kuid veelgi olulisem – ta oli eeskujuks ja innustajaks paljudele noortele perearstidele. Le ei tegutsenud selleks, et meeldida, vaid selleks, et muuta. Ja ta muutis.
Me jääme teda mäletama kui inimest, kelle sõnad kandsid tähendust ja kelle teod jätsid jälje.
Oleme meeltes ja mõtetes koos Le perega ja lähedastega.
Ühel varakevadise laupäeva hommikul vahetasime Meditsiiniuudiste toimetusega ärevaid sõnumeid, kui lugesime vähiravifondi uudist, et toetust küsib Le. Kuidas nii? Alles veebruaris modereeris ta üht meie konverentsi ja säras nagu alati. Paratamatusega tuli aga leppida ja 1. septembri hommikul lahkus ta jäädavalt. Tema laste ja lähedaste hinges on mõõtmatu valu. Saame vaid pea langetada ja kaasa tunda. Le erakordsus jääb aga meidki saatma: kes temaga korragi kohtus, ei unusta teda. Lisaks erilisele energiale oli temas sügavust, mida oskas läbi nalja nii täpselt edasi anda, et see jõudis alati kohale. Oli au temaga koostööd teha ja on valus teada, et seda enam ei saa...
Avaldame sügavat kaastunnet Le Vallikivi lahkumise puhul. Tema pühendumus ja inimlikkus on jätnud kustumatu jälje Eesti meditsiini ning perearstisüsteemi arengusse. Le Vallikivi panus koostööle tsöliaakiaga inimeste toetamisel, on olnud hindamatu ning aidanud kaasa paremale mõistmisele ja toele.
Avaldan kaastunnet Le perele ja lähedastele.
Meie sügav kaastunne ja parimad soovid, kallis Le, Sulle kaasa sel viimasel teekonnal!
Kuis me sillutaks Sulle Su teed...
Oli ühiseid patsiente. Murekohtadel sai Le’ga ühendust võetud ja telefonikõned olid alati põhjalikud, pikad. Lõpetuseks talle iseloomulik lõbus-luksuv naer ja mõni nali teemal, mis väljendas asjaosaliste inimlikke, äraspidiseid aga nii elulisi omadusi. Le konkreetsus oli hea: tead, kutsu kohe kiirabi - viivad ehk psühhiaatria akuuti (patsient oli pikemat aega kodus kõrva tahtlikult vigastanud) - juhtum siis tema nimistu haigega; või keskustelu “terakestega” ravimisest, kus Le oigas ja ohkas, et kunas’ sellised tohtrid “väljajuurduvad”. Le oli teravalt vahe ja tajus automaatselt, mis lainepikkus suheldes valida.
Andestamatult lühikeseks jäi kõik. Aga kui pikk aeg Le’ga oleks olnud piisav…
Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus avaldab sügavat kaastunnet Le Vallikivi lahkumise puhul.
Le ei hoidnud kokku oma energiat ega pühendumust mistahes tegevuses, mille ta ette võttis.
Nii jättis ta killukesi oma südamest kõikjale ning need elavad edasi kõigis, kellel oli rõõm temaga kohtuda.
Oleme mõtetes kõigi tema lähedaste ja kolleegidega ning jääme teda tänuga meenutama Artur Alliksaare luuleridadega:
"Kes meeletult särab ja põleb palangus pidevas,
sel kustuda pole nii kõle õhtus nii videvas...
Ning jääb kindlasti järgi sellest rikkusest, mida sa evid,
ja sa söövitad sügava märgi ellu, milles sa laiud ja levid."
Le oli mulle eeskujuks juba enne kui jõudsin temaga tutvuda. Austus ja imetlus tema vastu ainult kasvas nende aastate jooksul kui sain teda oma sõbraks nimetada. Mul oli õnn olla Lega ühes juhatuses ja hämmastuda nii tema vahedast mõistusest kui ka humoorikatest väljenditest. Le puhul rääkisid tema teod ja saavutused- Le oli see, kes suutis meditsiinimaastikule tuua muutusi, mis jäävad ka kestma. Le oli särav ja särtsakas, imeliselt hooliv, heasüdamlik ning tark. Le jääb minu jaoks inspiratsiooniks ja eeskujuks ka edaspidi.
Tundub ebaõiglane, et Le pidi nii vara lahkuma. Temast jääb maha mõõtmatu kurbus ja igatsus. Sügav kaastunne kogu ta perele, lähedastele, sõpradele
Need armsad, kellest äkki jäime ilma,
on tegelikult alles -
meie sees: nad on nii ligi, et ei torka silma
nii nagu valgus tolmukübemes.
Sest tolmust -
hetkel olulisest tolmust -
on tehtud ka me endi valus kest,
mis veel ei oska olevast ja olnust
(ei tohigi vist?)
leida igavest.(Leelo Tungal)
Nii kurb ja nii kahju. Liiga vara…Aga Sul on nüüd kergem. Ma olen tänulik Le, et mul oli õnne Sind tunda. Sügav kaastunne Su perele.
Aitäh Le , et olid meie hulgas, oma nakatava energiaga , töökuse, terava sule ja vaimukusega , olid innustajaks ja inspireerijaks paljudele kolleegidele meie seast. Täname ,et olid meie tuline eestkõneleja!
Le, et su silmad säraksid ka teispool pilvepiiri, ükskord kohtume maailmalõpu kohvikus niikuiniii…
Sügav kaastunne lähedastele.
Langetame leinas pea ning jääme alatiseks mäletama lugupeetud doktor Le Vallikivi, keda meil oli au tunda ja kellega koostööd teha aastakümneid.
Avaldame kaastunnet Le lähedastele, sõpradele ja kolleegidele Jürgenson Perearstikeskuses ning Eesti Perearstide Seltsis. Meie mõtted on teiega sel raskel ajal.
Lp Le lähedased ja perearstkond
Le Vallikivi lahkumine on tohutult raske – liiga vara, liiga palju tegemata tegusid, kirjutamata lugusid ja rääkimata sõnu, mis tõid nii meie perearstindusse kui ka igapäevaellu harjumuspäraselt värvi (ka sõna otseses mõttes).
Le oli alati julge astuma samme edasi. Tal oli tahe teha ja ellu viia, samuti julgus öelda asju otse välja. Vähem tähtis polnud tema eriline oskus väljendada end vajadusel ka läbi peene huumori. See kõik tegi temast koostööpartneri, kellega sai tõeliselt asju ellu viia.
Le puudumine on kindlasti valusalt tuntav kogu perearstikonnale, kuid selle valu kaudu saame hoida teda oma mõtetes ja kanda endaga kaasas edasisel teekonnal.
Minu mõtted ja sügav kaastunne on sel raskel ajal siiralt tema pere ja lähedastega.
Armas Le,
Sa olid ja oled üheks suurimaks eeskujuks. Mitte ainult arstina, vaid võib-olla isegi enam inimesena. Jään igatsema Sinu teravaid, ent alati ausaid kommentaare ning teinekord nii vajalike toetavaid sõnu. Ja see naer…
Oli siiras au ja rõõm Sind tunda!
Sügav kaastunne kõigile lähedastele.
Le ....
Liiga kurb, et kirjutada ....
.... ei ole sõnu millega kirjeldada kurbust.
Tänu Sinule oli ja on maailm kindlasti õnnelikum paik.
Sa olid ja oled kui ere täht meie kõigi elude taevas - särad ja sädeled edasi meie mõtetes, mälestustes, tegemistes.
Tegid kõigi elud ilusamaks, rõõmsamaks, õnnelikumaks, tervemaks, paremaks.
Tänud Sulle rõõmu, huumorimeele, tarkuse ja tähelepanu eest, Su empaatia ja headuse eest.
Sügav kaastunne Su perele, sugulastele, lähedastele, sõpradele ehk siis meile kõigile, kel oli õnn Sind tunda.
Olid ja oled meile tähtis!
Sõnadest jääb väheks, kui proovin kirjeldada seda, kuidas mind ja ilmselt paljusid enne mind mõjutanud oled. Jätsid mulle esimesest kohtumisest saati kustumatu mulje ja mõtlesin, et küll on rahustav kohtuda inimesega, kelle mõtted on minuga nii sarnased. Ja mitte ainult, sa väljendasid neid nii värvikalt, nii eriliselt, nii humoorikalt. Sinu jutt ja kõne mõjus positiivselt, lausa terapeutiliselt. Igast korrast on meeles see, et proovisin naeru vaigistada ja mõned parimad palad kirja panna.
Tõesti. Minu sees on praegu tühimik. Oled ainulaadne, sinu julged väljaütlemised ja üle võlli olek, uskumatu energia ja teotahe on hindamatud.
Kui ebaõiglane on sinu enneaegne lahkumine. Kui valus. Avaldan südamest kaastunnet perele ja lähedastele. Sinu pärand on põhjatu, mõju mõõtmatu, innustus tohutu.
Armas Le
Mõistus ei taha uskuda, et Sind ei ole enam selles maailmas. Südames on suur kurbus.
Sa olid erakordne inimene. Suutsid kõike teha omal moel- erilisel ja väärtuslikul viisil- ning olid alati toeks.
Sügav kaastunne Le lähedastele.
Eesti Koolipsühholoogide Ühing avaldab südamlikku kaastunnet Le Vallikivi perele ja kolleegidele💔
Le oli tugev ja kindlasõnaline naine, kes seisis julgelt oluliste väärtuste eest ja ütles välja mõtteid, mida teised sageli ei osanud või ei julgenud. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liikmetena õnnestus meil temaga aegade jooksul olla ühise laua taga nii rahva tervise arengu teemadega kui istuda kõrvuti presidendi vastuvõtul. Le oskas julgelt meie rahva tervise kitsaskohtadele otsa vaadata ja nendest rääkida. Kartmatu ja otsekohese naise kuvandi taga oli inimlik suhtumine, hooliv süda ning suurepärase tunnetusega huumorimeel. Aitäh, hea Le, et jätsid jälje, suunates tähelepanu olulistele väärtustele!
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu nimel juhatuse liikmed
Karmen Maikalu
Kristi Feldman
Saale Kibin
Kati Tammik
Olle Selliov
Tiina Talussaar
Kallis Le,
Me jääme sind igatsema.
Jääme väga igatsema sinu rõõmsat meelt, sinu positiivsust, sinu värvikust, sinu ettevõtlikkust, sinu sõnaosavust, sinu huumorimeelt, sinu sära, sinu kirjutisi ja kõnesid ja sinu erilist naeru.
Me ei unusta sind!
Sügav kaastunne perele, lähedastele, kolleegidele.
Kaastunne Jürgenson PAK- i meeskonnale, lähedastele ja perekonnale dr. Le Vallikivi kaotuse puhul.
Armas Le
Mul oli suur au ja rôôm olla sinuga koos, sinu kahe juhatuse assistendina. Sinuga koos töötada oli rôômus ja suurepärane kogemus. Aitäh Sulle ja sügav kummardus.
Jää hüvasti imeline Le!
Le oli sama eriline nagu tema nimigi. Ta oli särav ja vaimuka ütlemisega, ta oli üks neist vähestest, kes näevad suurt pilti ja kel oli ka pealehakkamist maailma muuta. Kusjuures ta sai maailma muutmisega ka hakkama. Lele võis alati helistada ja nõu küsida, ta leidis alati aega, et ajakirjanikule tausta selgitada. Le elurõõm ja -tahe panid ka mind hindama aega. On kahju, et tema aeg nii lühikeseks jäi.
Kallid Le lähedased ja kolleegid,
Avaldan sügavat kaastunnet Le lahkumise puhul!
Olen alati imetlenud tema julgust, sõnaseadmisoskust, huumorimeelt, laia silmaringi ja stiili. Perearstide listi potsatab palju kirju, mida kõike ei jõua lugeda, aga Le kirjad lugesin alati kõik läbi. Tema nädala (vahel kuu või kvartali) kokkuvõtted olid midagi enamat kui lihtsalt informatiivsed – need olid täis huumorikilde ja teravmeelsusi, mida oli väga põnev lugeda.
Olen südamest tänulik, et elu andis mulle võimaluse olla Le-ga ühes ringkonnas. Näha lähedalt tema pühendumust, tarkust, võitlusindu ja meelekindlust oli/on suur kingitus.
Aitäh, Le!
Le oli koostööpartner, kelle sõnad kandsid alati kaalu – need olid targad, ausad ja sageli vaimukad. Ta oskas keerulised teemad lahti harutada nii, et need muutusid Le väljendit kasutades “aruselgeks” ning teha seda viisil, mis hoidis ruumis soojust ja inimlikkust.
Ta oli hingest ja südamest perearst. Le seisis kindlalt oma patsientide eest ja kolleegide kõrval, jagas heldelt oma teadmisi ning julges rääkida asjadest, mida teised ehk vaid mõtlesid.
Tema lahkumisega jäi meie ühise laua taga koht tühjaks – sealt kajab veel tema mõtteid, nakatavat naeru ja teravat pilku. Me kanname edasi seda, mida ta meile eeskujuga õpetas: olla aus, aateline ja hoida huumorit elus ka kõige raskematel hetkedel.
Minna siit kivisillalt
ja liuelda ära vette,
jäädagi voogude pillata,
lainelaugude ette.
Loogelda vastuvoolu
avasüli ja kahkvel,
iga kääru ja koolu
teadmise-tundmise tahtel.
Kuni jõudu on kätes,
eemale hoida kaldast,
otsida imelist lätet,
kus kõik see algab.
Viimne tahte- ja mõtteraas
kätehaardesse panna
ja heita kõik eneselt ära,
mis õlad ei jaksa kanda.
Ning sündida kõigest ilma,
pilk kinni maas ja vees,
nii nagu lapse silmad
kinni ema silmade sees.
Ly Seppel
Siin ja sealpool vikerkaart.
Kallis Le. Meie koostegemisi, koosolemiste värvide ja tonaalsuste paletti on raske paremini kirjeldada, kui seda teeb vikerkaar. Eriti nüüd, kus vikerkaar meid ka ajutiselt eraldab. Eks me kohtume jälle, lihtsalt teisel pool. Ma tulen millalgi. Daam ei hiline, daam saabub, Le.
Punane - see on kõige iseloomulikum ja intensiivsem värv, mis Sinuga nii orgaaniliselt sobis. Punane kleit, õieti mitmed punased kleidid ja aksessuaarid. Üks punane king (teine sinine? Või oli see roheline?) – erivärvilised kingad daami riiklikul vastuvõtul. Punane läikiv nahkne reisikott. Punased kõrvarõngad. Punane rätt härjale Sinu väljendustes. Punased lipud tervishoiukorralduses, mida Sina oskasid märgata. Punane joon, millest üle ei astutud. Ka kompromissides, mida perearstide selts Sinu juhtimisel tegema pidi. Eetilisuse punane joon – asjad, mida Sa ei aktsepteerinud – valetamist, vassimist, enesekasu…
Oranž – vahtrate, kuuseriisikate ja kukeseente värv. Seenekorjamine kui kirg. Nii Saaremaal, kui Nabalas ja mujalgi.
Kollane – ooperi- ja kontserdimajade värv, õhtune soe valgusvihk enne ooperietenduse või kontserdi algust. Kihisev mullijook, väikese tiheda mulliga. Alvis Hermanise lavastused, mida „jälitasime“ mitmetes Euroopa linnades – Riias, Milanos, Berliinis, Tallinnas. Nimi, mis Sind alati teatrisse tõi Tšulpan Hamatova. Teater, mida Sa armastasid, oli tiheda sõnumiga, pingest kantud.
Roheline – Ukuaru Saaremaal. Mets ja meri. Kalamaja kodus rõdualune džungel, tomatitaimed, maitsetaimed, söögitegemine, sünnipäevad sõpradega. Perekond Sinu ümber. Sõpruskond Sinu ümber. Kõige – kõige olulisemad inimesed ja hetked.
Helesinine – muuseumid ja kunst. Keegi teine peale Sinu ei viitsi järjest läbi käia kõiki võimalikke lähipiirkonna muuseume ja näitusi. Enamus inimesi väsib sel teekonnal ja pudeneb laiali. Sina mitte.
Sinine. Sinu sinised saapad, mille ma une pealt ära tunnen. Sinine tonaalsus kodusisustuses, nõudes. Rahu ja tasakaalu värv. Raamatute värv. Kolleeg ütles, et ta valib e-raamatulaenutuses järjepanu neid raamatuid, mida Le Vallikivi on lugenud. Sest selle järgi valides enamasti ei eksi.
Violetne -virmalised kui kirg. Mäletan oma üllatust, kui sain aru, et olid virmalisi jälitades sõitnud kella 3 paiku öösel mööda Tallinna linna-ääri. Et vaadata linna valgusreostusest mööda ja „imet“ näha. Nüüd oled Sa osa sellest imest.
Kuulasin uuesti seda 2024 aasta aprillikuist intervjuud, mille andsid meie uurimistöö jaoks. Kui palju tröösti see pakkus – just nüüd, mil viimasest nädalast on hinge kogunenud palju raskust. Su sõnad tõid selgust, julgust ja helgust. Kangastus see õdus õhtu Tammsaare teel perearstikeskuses– kohas, kus sulle iseloomulikult kõlas elu helge pool ja kus kohtusid soojus, tarkus ja sügav pilk inimeseks olemise ja arstkonna kulgemise suunas.
Me rääkisime ravisekkumisest, mis toona oli uus, aga sul juba rakendatud. Ja sina – nagu ikka – ei jäänud vaid tööriistade tasandile. Laiendasid vestluse peremeditsiini arenguloole, põimides vahele Deboora Vaarandi ja Brest-Litovski rahulepingu, nagu ainult sina oskasid. Üllatav ja samas nii loomulik. Sinu kaudu mõistis inimene alati rohkem, kui ta oskas küsida.
Rääkisime ka sõjast, esialgsest entusiasmist ja kätte saadud valusatest tõehetkedest. Rääkisime arstlikust ja inimlikust kohusest. Ja veel – sellest, kuidas võib ju olla ideaalne plaan, aga lõpuks sõltub su saatus „jumal teab mis ulmeussiaugust“. See sinu muhe iroonia, elu täpselt tabav vaade, jäi kõlama. Nagu ka su sõnad muutuste kohta: kui neid päriselt soovida, peab olema valmis vastuoludeks, julgema olla nähtaval, ka siis, kui üritatakse „kaebaja - vanamuti“ silti kleepida.
Tagantjärele vaadates – sinus olid kõik need omadused, mida sa muudatuste elluviimiseks vajalikuks pidasid: sädeinimese julgus, kaasatõmbav kohalolu, kindlameelsus ning oskus taluda rutiini. Ja sul oli veel üks vajalik oskus - vajadusel vaigistada vingujad. Sest nagu sa hoiatasid: „vingumine, pealekaebamine, saboteerimine - sellega võib ka kõige parema asja kihva keerata“.
Olin mentorlusgruppi astudes lootnud leida praktilisi nõuandeid, kuid sinult sain palju enamat – sain mõtteviisi, milles on kaalukust ja väärikust.
Eelmisel suvel, teel Hiiumaale, arutasime kas tuua välja üks hiljuti läbielatud kitsaskoht või hoida rahu. Sinu nõu oli aus: „Kui selle nüüd välja tood, siis jah, saad tõenäoliselt vaenlasi. Aga sa teenid austuse hiljem – ja rahu iseendas kohe.“ Sa olid ettenägelik.
Aitäh, et andsid rõõmsal meelel loa intervjuu säilitamiseks. Sõnade väärtus kasvab ajas, ütlesid sa. Nii see ongi. Lisaks tervishoiukorraldusele oli sinu kirg ka ajalugu – ja nüüd oled ka ise selles väärikal kohal.
Aitäh, hea mentor. Et sul oli kotkasilm näha sügavamale ja julgus tõusta kõrgemale. Et sa ei saanud vaikida, kui tuli rääkida. Et sa seisid perearstisüsteemi vabaduse ja sõltumatuse ning sisulise kvaliteedi eest.
Rahulikku lendu siit edasi! Meie jääme sind meenutama tänu, austuse ja heldimusega.
Mälestust hoides
Kallis Le!
Mul on siiralt hea meel, et oli võimalus olla Sinu kaasteeline.
Sinu kirg kõigis oma tegemistes oli sütitav.
Sulle oli omane leida huumorit ka kõige lootusetumates olukordades.
Sinuga ei olnud ükski kuiv koosolek liiga igav.
Sinu ausus ja avatus ja julgus – lõpuni.
Värviline ja kirev oli Su elu ja värve Sa armastasid – ikka erksaid ja väljakutsuvaid. Sa võisid tulla vastuvõtule ühes jalas sinine ja teises punane king ja see oli Sinu jaoks täiesti loomulik.
Sa enam ei kirjuta meie chattides, kuid Sinu kõnepruuk on meile külge jäänud ning elab edasi ja me jätkuvasti tsiteerime Sinu väljendeid ja kasutame Sinu leiutatud lühendeid, mille tähendust me tihtilugu pidime nuputama.
Sa läksid ebaõiglaselt vara, kuid see vaimurikkus, mida Sa meiega jagasid, on hindamatu ja ainulaadne ning elab edasi.
Mälestus Sinust on ikka helge ja naerusuine.
Soovin Su perele ja lähedastele jõudu ning vastupidavust! Armastus jääb ja see aitab toime tulla.
Head teed Sulle, kallis Le!
Sügav kaastunne Le Vallikivi lahkumise puhul!
Le Vallikivi jääb meelde, kui pühendunud perearstiabi arendamise eestvedaja. Ta siirad, värvikad ja julged väljaütlemised tervishoiu teemadel ei jätnud kedagi ükskõikseks, vaid sundisid reageerima ja kaasa mõtlema. Oleme tänulikud, et Le võttis aega ning jagas meie kõigiga oma kogemusi ja eksperditeadmisi, aidates kaasa terviseteemaliste auditite koostamisele ja seeläbi ka Eesti tervishoiu arendamisele.
Avaldame siirast kaastunnet tema perekonnale ja kolleegidele Le lahkumise tõttu.
Sulle meeldisid väga raamatud ja häid Sa lausa armastasid. Mulle paistis, et iga kord, kui ma Sinuga viimati loetut jagasin, selgus, et oled seda juba lugenud. Sulle meeldisid eriti need, mis läksid üle võlli, kappasid kusagile tundmatusse raskesti arusaadavasse kohta ja pidid teepeal lugeja peaaegu maha raputama. Sa ei kartnud, kui Sind proovile pandi ja lasid kannatusel mõnuga mitmeid kordi katkeda, põhiline, et oleks huvitav, põhiline, et oleks midagi uut avastada.
Seepärast võiski Sinuga rääkida nii “Pöidlaküüdi teejuhist galaktikasse” kui “Kõnelustest tiigriga.” Hea lugu võib olla kirja pandud väga erinevas vormis.
Mul on hea meel, et meile jääb Su följetonide raamat. See kuulub kindlasti juba täna perearstinduse klassikasse. Võib muidugi tekkida kimbatus, millise žanri alla teda paigutada... aga see ongi hea. See on Sinu loodud vorm.
Aitäh, et olid olemas, Le.
Sügav kaastunne Le Vallikivi perekonnale ja lähedastele.
Le oli õiguskantsleri ametkonnale paljude aastate vältel suureks toeks oma meditsiinialaste teadmiste ja kogemustega. Hoolimata tihedast ajagraafikust leidis ta ikka aega, et meditsiinieksperdina tulla kaasa õiguskantsleri kontrollkäikudele ning aidata kaitsta nende inimeste õigusi, kes ise enda eest seista ei suuda. Hea huumorimeel, tugev õiglustunne ja töökus on sõnad, mis teda iseloomustasid. Ta avaldas julgelt oma arvamust, kuid oli alati hooliv ja südamlik. Le lahkumine on suur kaotus. Jääme teda kaasas kandma oma mõtetes.
Kõigest südamest, kõigest hingest avaldame kaastunnet...
Väga kurb, väga kahju...
Hea inimene, hea arst...
Olime tuttavad Lega rohkem, kui kakskümmend kolm aastad. Le oli meie perearst.
Mäletame, kurvastame...
Le Vallikivi meie südames.
Sugulastele jõudu, tervist, kannatust.
Kõike võib tahta,
karta
ja loota.
Seda, mis tuleb -
mitte keegi ei oota.
/Betti Alver/
Sügav kaastunne Le Vallikivi perekonnale, kolleegidele ja lähedastele.
Armas Le. On ääretult kahju, et nii vara pidid lahkuma. Sinuga oli alati huvitav koos olla, sinu energia, hea huumorimeel ja nakatav naer jäävad meie mälestustesse. Sinu kirjutised olid kihilised ja neid pidi mõttega lugema. Võitlesid õigete väärtuste ja põhimõtete eest, sa ei raisanud tühja peale aega.
Ilusad mälestused jäävad kestma.
Armas Le!
Sinu näol tundsin perearstinduses inimest, kes on lühikese aja jooksul teinud väga palju Eesti tervishoiusüsteemi heaks.
Eesti meditsiin jääb Sind alati mäletama.
Minu kaastunne perele
Mälestame langetatud päi head kolleegi ja kauaaegset arstide liidu liiget dr Le Vallikivi
Le oli suure südamega arst ja inimene, meditsiinimuutja ning kirglik ühiskonnakodanik. Teda iseloomustasid julgus, ausus ja sisemine põlemine – ta ei kartnud vastasseise ega mugandunud et kohaneda enamuse arvamusega. Le oli pühendunud oma patsientidele ja kolleegidele, olles nii nõudlik kui hooliv. Le ei jätnud kunagi kedagi ükskõikseks – nii arstina kui laiemates aruteludes suutis ta inimesi raputada ja panna kaasa mõtlema. Tema kohati lõikavalt otsekoheste väljaütlemiste taga oli peidus soe ja südamlik inimene.
Le ei otsinud kunagi lihtsamat teed ega peljanud ebamugavaid tõdesid, vaid seisis alati oma põhimõtete ja väärtuste eest. Tema kompromissitus ei olnud ajendatud edevusest või isiklikust võiduihast, vaid siirast soovist muuta tervishoiusüsteemi sisuliselt paremaks, õiglasemaks ja inimesekesksemaks. Le ei rahuldunud kosmeetiliste parandustega.
Ka siis kui saabus aeg hakata patsiendiks, ei hoidnud Le end tagasi. Ta näitas valusa otsekohesusega meile tervishoiu teist poolt – seda, mida sageli patsiendid tunnevad, kuid mis kolleegidele võib varju jääda. Oma viimastel eluaastatel õpetas ta meid ehk rohkemgi kui arstina – õpetas vaatama süsteemi kõrvalt, nägema inimese haavatavust.
Le oli inimene, kes andis endast alati rohkem, kui vastu sai. Tema elu on tunnistuseks sellele, et arst olla ei ole pelgalt amet, vaid ka missioon ja vastutus.
Puhka rahus, armas sõber!
To the Estonian Society of Family Physicians, and the colleagues of Le Vallikivi, on behalf of EQUIP, the WONCA Network for improving Quality and Safety in Family Medicine in Europe, the Irish College of GPs and myself personally, I send you sincere condolences for the loss of a brilliant family doctor, leader and human being.
We will miss Le for her articulate inciteful speech for our profession, and also her words from her heart, and for her passion for making things better.
We share the sadness of our Estonian colleagues.
We send warm hugs to her husband Janek and sons Siim, Aleks, Mihkel and Tanel.