Täna varahommikul suri pärast rasket haigust Le Vallikivi, Eesti Perearstide Seltsi juht ja juhatuse liige aastatel 2010–2023.
Le Vallikivi võitles pikka aega väga haruldase GIST-kasvajaga. Tema ravis prooviti erinevaid ravimeid ning heade Eestimaa inimeste toetatud Vähiravifondi kaasabil sai ta ka väärtuslikku ajapikendust.
Le Vallikivi sündis 20. augustil 1977.
Pärast keskkooli asus ta 1995. aastal Tartu Ülikoolis arstiteadust õppima. Õpingute ajal kuulus ta Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, olles vahepeal ka seltsi juht. Värvikate lugude ja reportaažidega panustas ta eelkõige ajakirja Curare toimetuse töösse ja sisuloomesse.
- aastal astus Le Vallikivi peremeditsiini residentuuri, mille järel asus tööle Siiri Lüdimoisa praksisesse, seejärel Medicumi perearstikeskusesse. Alates 2016. aastast töötas ta Tallinnas Mustamäel Jürgenson Perearstikeskuses, kus aitas üles ehitada ühe Eesti parima perearstikeskuse, mida hindasid kõrgelt nii kolleegid kui patsiendid.
Nimistuga töö kõrvalt kuulus ta alates 2010. aastast Tallinna Perearstide Seltsi juhatusse ning alates 2011. aastast Eesti Perearstide Seltsi juhatusse.
Tallinna Perearstide Seltsi juhtis ta aastatel 2013–2017 ja Eesti Perearstide Seltsi 2017–2023, tehes seda eriti keerulistel aegadel – COVID-19 pandeemia ajal ning ka Ukraina sõja puhkemise järel.
Soovist anda oma panus Eesti riigikaitsesse liitus ta 2023. aastal Kaitseressursside Ametiga ning tegi veel sel kevadel kutsealuste hindamisi. Ta osales 2024. aastal Eesti Perearstide Seltsi esindajana ka Ukrainas toimunud visiidil, tuues sealt kaasa praktilisi teadmisi – kõik selleks, et Eesti oleks paremini valmis.
Tema värvikaid sõnavõtte sai kuulata ja näha nii raadios, teles kui ka konverentsidel. Oma täpse ja vaheda sõnaseadmisoskuse vormis ta ka raamatusse „Perearsti purgatoorium ehk vanajumala müristamismasin on täitsa katki“, mis ilmus 2016. aastal.
- aastal pälvis ta Tallinna aasta perearsti tiitli ning 2023. aastal Eesti aasta arsti tiitli. Samal aastal tunnustas Eesti Perearstide Selts teda ka „Aasta tegija“ tiitliga.
Le ei olnud tegija vaid 2023. aastal, vaid kogu oma elu – tema suust ei kostnud kunagi: „Ei viitsi, ei taha, pole aega.“ Ta oli sihikindel ning tänu tema pühendumusele on meil täna üldarstiabi asemel perearstiabi, kaheksatunnine tasustatud tööpäev ning pereõdede õigused on tema töö tulemusena märgatavalt laienenud. Tema panus on olnud hindamatu. Le eristuvat isiksust märkasid ka väljaspool tervishoidu – näiteks 2022. aastal kuulutas ajakiri Anne & Stiil ta aasta naiseks. Teda hinnati tema vahetu suhtlemisstiili, värvika huumorimeele, teravmeelsete kommentaaride, geniaalsete ideede ja suure pildi nägemise eest.
Temast jäi sügav jälg nii peremeditsiini kui ka kogu Eesti tervishoidu.
Le Vallikivi jäävad leinama abikaasa Janek ja pojad Siim, Aleks, Mihkel ning Tanel.
Kõik, kes soovivad jagada mälestusi, häid soove või kaastundeavaldusi Le Vallikivi kohta, saavad seda teha aadressil